Rjurik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 18. aprill 2024, kell 21:58

Rjurik (umbes 830 – arvatavasti 879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad.

Arvatav elulugu

Andmed tema elu ja tegevuse kohta on küllalt napid ja vastuolulised, kuid traditsiooniliselt peetakse teda Rjurikovitšide valitsejasoo esiisaks ning Vana-Vene riigi rajaja Igori isaks. Rjurik olevat olnud rosside ehk russide soost – seda on peetud Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Vene ajaloolase Vassili Tatištševi oletusel võis Rjurik olla vendide soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu.^[viide?]

Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõsli tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigurd Snogöye ('Maosilm') ning ema Inglismaalt pärit Heluna. Isana nimetatakse veel Ingvarit, kelle kaudu Rjuriku esivanemate liin võis ulatuda legendaarse Skandinaavia valitseja Harald Hildetandi ning Skjöldingi valitsejasooni. Kõik need versioonid on väga oletuslikud.^[viide?]

Rjuriku poeg võis olla Igor (877 – arvatavasti 946).^[viide?]

Vene kroonikate andmetel ("Jutustus möödunud aegadest" jt) tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki mere tagant kolm venda-konungit – Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe noorema venna surm (864?) teinud Rjurikust Novgorodimaa ainuvalitseja. Osa allikate järgi oli Rjurik Novgorodi (Holmgardi) linna rajaja.^[viide?]

Kroonikate järgi suri Rjurik 879. aastal ning andis valitsemise üle oma kaaskondlasele Olegile, paludes tal ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Tema järglased valitsesid Kiievi-Venet 1240. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes suri 1612.^[viide?]

Uurijate oletusi

On kaheldud, kas Rjurik on üldse ajalooline isik, ja teda on peetud väljamõeldud tegelaseks rahvapärimusest.^[viide?]

Mõningate oletuste kohaselt eksisteeris reaalselt vaid Rjurik ning kaks ülejäänud venda on võõrkeelseid allikaid valesti tõlgendanud vene kroonikakirjutajate eksituse tulemus: tegelikult olevat maale tulnud Rjurik oma kojaga (sine hus) ja ustava malevaga (tru voring). Teiste oletuste järgi oli "Sineus" slaavipärane kuju nimest "Signjotr" ja "Truvor" nimest "Thorvald".^[viide?]

"Rjurik" on slaavipärane kuju germaani nimest, mis esines või esineb ka kujudel Roderick, Hrodric, Hroðricus, Hrörek, Hrœrekr, Hrørīkr, Rørik, Hrödar, Hröder ja Hrēðrīk. Mõned uurijad samastavad Rjurikut frangi kroonikatest tuntud Haithabu soost Dorestadi Rørikiga, kes sündis umbes 810–820 ja kuni 860. aastani Lääne-Euroopas erinevaid alasid rüüstas.^[viide?]

Vene ajalookirjanduses on varjaagide rolli suhtes Vana-Vene riigi tekkimisel väga vastandlikke seisukohti, mis põhinevad mitte üksnes ajalooallikatel, vaid ka ajaloolaste ideoloogilisel orientatsioonil. Osa ajaloolaste arvates valitses Rjurik algul Ladogas, kust arheoloogilistel kaevamistel on leitud mitmeid 9. sajandist pärinevaid skandinaaviapäraseid leide, ja haaras 862 ise soodsas olukorras võimu Novgorodis; müüt varjaagide valitsema kutsumisest tekkis alles 11. sajandil ning sattus 12. sajandil kroonikatesse Vene valitsejasoo päritolu seletuseks.^[viide?]

Kuna paljud Rjurikust meesliini pidi pärinevad Vene aristokraatide perekonnad kuuluvad N1c1 haplogruppi, mida on sageli soomeugrilastega seotud, on paljud inimesed ka "geneetilist Rjurikut" soomeugrilaseks pidanud. Jaakko Häkkinen peab geneetika sel moel keelega sidumist alusetuks ja leiab, et korrektne teaduslik lähenemine eeldab kõigepealt Rjuriku meesliini algupära koha määratlemist ja siis vaatamist, mis keelt sellel ajal ja selles kohas räägiti. Ta toob välja, et N1c1 haplogrupp jaguneb erineva päritoluga (sealhulgas näiteks Hispaania) alarühmadeks. Häkkineni analüüs näitab, et Rjuriku järglaste haplotüübid kuuluvad sellesse alarühma, mis pärineb Skandinaaviast. Kuna ka "Jutustus möödunud aegadest" nimetab teda skandinaavlaseks ja esimeste Vene valitsejate nimedel on Skandinaavia etümoloogia, peab Häkkinen Rjuriku Skandinaavia päritolu väljaspool kahtlust olevaks.^[1]

Viited

↑ Jaakko Häkkinen 2009. Scandinavian origin of the Rurikid N1c1 lineage

[1] Jaakko Häkkinen 2009. Scandinavian origin of the Rurikid N1c1 lineage

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=veebruar}}
 '''Rjurik''' (umbes 830 – arvatavasti 879) oli legendaarne [[viikingid|varjaagid]]e pealik, kes oletatavasti valitses [[9. sajand]]i teisel poolel [[Novgorodimaa]]d.
+[[File:Rurik titularnik.jpg|pisi|]]
 ==Arvatav elulugu==
-Andmed tema elu ja tegevuse kohta on küllalt napid ja vastuolulised, kuid traditsiooniliselt peetakse teda [[Rjurikovitšid]]e valitsejasoo esiisaks ning [[Vana-Vene]] riigi rajaja [[Igor]]i isaks. Rjurik olevat olnud [[rossid]]e ehk [[russid]]e soost – seda on peetud Kesk-Rootsi [[Roslagen]]i piirkonna [[viikingid|viikingi]]hõimuks. Vene ajaloolase [[Vassili Tatištšev]]i oletusel võis Rjurik olla [[vendid]]e soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu.
+Andmed tema elu ja tegevuse kohta on küllalt napid ja vastuolulised, kuid traditsiooniliselt peetakse teda [[Rjurikovitšid]]e valitsejasoo esiisaks ning [[Vana-Vene]] riigi rajaja [[Igor]]i isaks. Rjurik olevat olnud [[rossid]]e ehk [[russid]]e soost – seda on peetud Kesk-Rootsi [[Roslagen]]i piirkonna [[viikingid|viikingi]]hõimuks. Vene ajaloolase [[Vassili Tatištšev]]i oletusel võis Rjurik olla [[vendid]]e soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu.{{lisa viide}}
-Tema isana on nimetatud [[Godoslav]]i, emana [[Gostomõsl]]i tütart [[Umila]]t. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa [[Taani kuningas]] [[Sigurd Snogöye]] ('Maosilm') ning ema [[Inglismaa]]lt pärit [[Heluna]]. Isana nimetatakse veel [[Ingvar]]it, kelle kaudu Rjuriku esivanemate liin võis ulatuda legendaarse Skandinaavia  valitseja [[Harald Hildetand]]i ning [[Skjölding]]i valitsejasooni. Kõik need versioonid on väga oletuslikud.
+Tema isana on nimetatud [[Godoslav]]i, emana [[Gostomõsl]]i tütart [[Umila]]t. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa [[Taani kuningas]] [[Sigurd Snogöye]] ('Maosilm') ning ema [[Inglismaa]]lt pärit [[Heluna]]. Isana nimetatakse veel [[Ingvar]]it, kelle kaudu Rjuriku esivanemate liin võis ulatuda legendaarse Skandinaavia  valitseja [[Harald Hildetand]]i ning [[Skjölding]]i valitsejasooni. Kõik need versioonid on väga oletuslikud.{{lisa viide}}
-Rjuriku abikaasaks võis olla [[Norra]] kuningasoost vürstitar [[Jefanda]] (Efenda, Edvina). Neil võis olla poeg Igor ([[877]] – arvatavasti [[946]]).
+Rjuriku poeg võis olla [[Igor]] ([[877]] – arvatavasti [[946]]).{{lisa viide}}
-Vene [[kroonika]]te andmetel ("[[Jutustus möödunud aegadest]]" jt) tõstsid novgorodlased [[859]]. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant  valitsejad. Nii tulnudki mere tagant kolm venda-[[konung]]it – Rjurik, [[Sineus]] ja [[Truvor]]. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus [[Beloozero]]s ja Truvor [[Irboska]]s. Kahe noorema venna surm (864?) teinud Rjurikust Novgovorodimaa ainuvalitseja. Osa allikate järgi oli Rjurik [[Novgorod]]i ([[Holmgard]]i) linna rajaja.
+Vene [[kroonika]]te andmetel ("[[Jutustus möödunud aegadest]]" jt) tõstsid novgorodlased [[859]]. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant  valitsejad. Nii tulnudki mere tagant kolm venda-[[konung]]it – Rjurik, [[Sineus]] ja [[Truvor]]. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus [[Beloozero]]s ja Truvor [[Irboska]]s. Kahe noorema venna surm (864?) teinud Rjurikust Novgorodimaa ainuvalitseja. Osa allikate järgi oli Rjurik [[Novgorod]]i ([[Holmgard]]i) linna rajaja.{{lisa viide}}
-Kroonikate järgi suri Rjurik [[879]]. aastal ning andis valitsemise üle oma kaaskondlasele [[Oleg]]ile, paludes tal ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Tema järglased valitsesid [[Kiievi-Vene]]t [[1240]]. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja [[Venemaa]] troonil oli [[Vassili IV]], kes suri [[1612]].
+Kroonikate järgi suri Rjurik [[879]]. aastal ning andis valitsemise üle oma kaaskondlasele [[Oleg]]ile, paludes tal ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Tema järglased valitsesid [[Kiievi-Vene]]t [[1240]]. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja [[Venemaa]] troonil oli [[Vassili IV]], kes suri [[1612]].{{lisa viide}}
 ==Uurijate oletusi==
-On kaheldud, kas Rjurik on üldse [[ajalooline isik]], ja teda on peetud väljamõeldud tegelaseks rahvapärimusest.
+On kaheldud, kas Rjurik on üldse [[ajalooline isik]], ja teda on peetud väljamõeldud tegelaseks rahvapärimusest.{{lisa viide}}
-Mõningate oletuste kohaselt eksisteeris reaalselt vaid Rjurik ning kaks ülejäänud venda on võõrkeelseid allikaid valesti tõlgendanud vene kroonikakirjutajate eksituse tulemus: tegelikult olevat maale tulnud Rjurik oma kojaga (''sine hus'') ja ustava malevaga (''tru voring''). Teiste oletuste järgi oli "Sineus" slaavipärane kuju nimest "Signjotr" ja "Truvor" nimest "Torvald".
+Mõningate oletuste kohaselt eksisteeris reaalselt vaid Rjurik ning kaks ülejäänud venda on võõrkeelseid allikaid valesti tõlgendanud vene kroonikakirjutajate eksituse tulemus: tegelikult olevat maale tulnud Rjurik oma kojaga (''sine hus'') ja ustava malevaga (''tru voring''). Teiste oletuste järgi oli "Sineus" slaavipärane kuju nimest "Signjotr" ja "Truvor" nimest "Thorvald".{{lisa viide}}
-"Rjurik" on slaavipärane kuju germaani nimest, mis esines või esineb ka kujudel ''Roderick'', ''Hrodric'', ''Hroðricus'', ''Hrörek'', ''Hrœrekr'', ''Hrørīkr'', ''Rørik'', ''Hrödar'', ''Hröder'' ja ''Hrēðrīk''. Mõned uurijad samastavad Rjurikut frangi kroonikatest tuntud [[Haithabu]] soost [[Dorestadi Rørik]]iga, kes sündis umbes 810–820 ja kuni [[860]]. aastani Lääne-Euroopas erinevaid alasid rüüstas.
+"Rjurik" on slaavipärane kuju germaani nimest, mis esines või esineb ka kujudel ''Roderick'', ''Hrodric'', ''Hroðricus'', ''Hrörek'', ''Hrœrekr'', ''Hrørīkr'', ''Rørik'', ''Hrödar'', ''Hröder'' ja ''Hrēðrīk''. Mõned uurijad samastavad Rjurikut frangi kroonikatest tuntud [[Haithabu]] soost [[Dorestadi Rørik]]iga, kes sündis umbes 810–820 ja kuni [[860]]. aastani Lääne-Euroopas erinevaid alasid rüüstas.{{lisa viide}}
-Vene ajalookirjanduses on varjaagide rolli suhtes Vana-Vene riigi tekkimisel väga vastandlikke seisukohti, mis põhinevad mitte üksnes ajalooallikatel, vaid ka ajaloolaste ideoloogilisel orientatsioonil. Osa ajaloolaste arvates valitses Rjurik algul [[Ladoga]]s, kust arheoloogilistel kaevamistel on leitud mitmeid 9. sajandist pärinevaid skandinaaviapäraseid leide, ja haaras [[862]] ise soodsas olukorras võimu Novgorodis; müüt varjaagide valitsema kutsumisest tekkis alles [[11. sajand]]il ning sattus [[12. sajand]]il kroonikatesse Vene valitsejasoo päritolu seletuseks.
+Vene ajalookirjanduses on varjaagide rolli suhtes Vana-Vene riigi tekkimisel väga vastandlikke seisukohti, mis põhinevad mitte üksnes ajalooallikatel, vaid ka ajaloolaste ideoloogilisel orientatsioonil. Osa ajaloolaste arvates valitses Rjurik algul [[Ladoga]]s, kust arheoloogilistel kaevamistel on leitud mitmeid 9. sajandist pärinevaid skandinaaviapäraseid leide, ja haaras [[862]] ise soodsas olukorras võimu Novgorodis; müüt varjaagide valitsema kutsumisest tekkis alles [[11. sajand]]il ning sattus [[12. sajand]]il kroonikatesse Vene valitsejasoo päritolu seletuseks.{{lisa viide}}
+Kuna paljud Rjurikust meesliini pidi pärinevad Vene aristokraatide perekonnad kuuluvad N1c1 [[haplogrupp]]i, mida on sageli [[soomeugrilased|soomeugrilastega]] seotud, on paljud inimesed ka "geneetilist Rjurikut" soomeugrilaseks pidanud. [[Jaakko Häkkinen]] peab geneetika sel moel keelega sidumist alusetuks ja leiab, et korrektne teaduslik lähenemine eeldab kõigepealt Rjuriku meesliini algupära koha määratlemist ja siis vaatamist, mis keelt sellel ajal ja selles kohas räägiti. Ta toob välja, et N1c1 haplogrupp jaguneb erineva päritoluga (sealhulgas näiteks Hispaania) alarühmadeks. Häkkineni analüüs näitab, et Rjuriku järglaste [[haplotüüp|haplotüübid]] kuuluvad sellesse alarühma, mis pärineb [[Skandinaavia]]st. Kuna ka "Jutustus möödunud aegadest" nimetab teda skandinaavlaseks ja esimeste Vene valitsejate nimedel on Skandinaavia etümoloogia, peab Häkkinen Rjuriku Skandinaavia päritolu väljaspool kahtlust olevaks.<ref>[[Jaakko Häkkinen]] 2009. [https://web.archive.org/web/20160712095855/http://www.elisanet.fi/alkupera/Rurikid.pdf Scandinavian origin of the Rurikid N1c1 lineage]</ref>
 ==Viited==
 {{Viited}}
 [[Kategooria:Rjurikovitšid]]
 [[Kategooria:Vana-Vene valitsejad]]
+[[Kategooria:Sündinud 830. aastatel]]
+[[Kategooria:Surnud 870. aastatel]]
-[[af:Rjoerik]]
-[[ar:روريك]]
-[[az:Rürik]]
-[[be-x-old:Рурык]]
-[[bg:Рюрик]]
-[[ca:Rúrik]]
-[[cs:Rurik]]
-[[da:Rurik]]
-[[de:Rurik]]
-[[el:Ρούρικ]]
-[[en:Rurik]]
-[[es:Riúrik]]
-[[eo:Rurik]]
-[[eu:Rurik]]
-[[fo:Rørekur]]
-[[fr:Riourik]]
-[[ko:류리크]]
-[[hr:Rjurik]]
-[[it:Rurik]]
-[[he:רוריק]]
-[[la:Ruricus]]
-[[lv:Ruriks]]
-[[lt:Riurikas]]
-[[hu:I. Rurik novgorodi fejedelem]]
-[[mk:Рурик]]
-[[nl:Rurik]]
-[[ja:リューリク]]
-[[no:Rurik]]
-[[pl:Ruryk]]
-[[pt:Rurik]]
-[[ro:Ruric]]
-[[ru:Рюрик]]
-[[sah:Рюрик I]]
-[[sk:Rurik I. (Kyjevská Rus)]]
-[[sl:Rurik]]
-[[sr:Рјурик]]
-[[sh:Rjurik]]
-[[fi:Rurik]]
-[[sv:Rurik]]
-[[tr:Rurik]]
-[[uk:Рюрик]]