Seadus

See artikkel räägib õigusteaduste mõistest. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Seadus (täpsustus).

---

Codex Hammurapi

Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.

Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ.

Eristatakse seadust materiaalses mõttes ja seadust formaalses mõttes.

Seadus formaalses mõttes on iga seadusandliku võimu ehk parlamendi poolt seaduste andmiseks ette nähtud menetluses vastu võetud ja seaduseks nimetatav õigusakt sõltumata sellest, kas temas sisaldub üld- või üksikregulatsioon. Seadus materiaalses mõttes on iga õigusakt, mis sisaldab üldnorme ehk õiguse üldakt, sõltumata sellest, kas selle on vastu võtnud seadusandlik, täidesaatev (määrus) või kohtuvõim (kohtute enesekorralduslikud õigusaktid).

Seadused Eesti õigussüsteemis

Eesti põhiseaduse § 65 järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule ja § 105 järgi on seaduste vastuvõtmine võimalik ka rahvahääletusel.

Eestis teostatakse vastavalt põhiseaduse § 3 järgi riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Põhiseaduse § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele.

Põhiseaduse § 15 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ja võib ka nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.

Eestis on seaduste algatamise õigus:

• Riigikogu liikmel;
• Riigikogu fraktsioonil;
• Riigikogu komisjonil;
• Vabariigi Valitsusel;
• Vabariigi Presidendil p�hiseaduse muutmiseks.

Kui p�hiseaduses ei ole teisiti ette n�htud, v�etakse �igusaktid Riigikogus vastu poolth��lte enamusega. Ainult Riigikogu koosseisu h��lteenamusega v�ib aga vastu v�tta ja muuta j�rgmisi seadusi:

• kodakondsusseadus;
• Riigikogu valimise seadus;
• Vabariigi Presidendi valimise seadus;
• kohaliku omavalitsuse valimise seadus;
• rahvah��letuse seadus;
• Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu t��korra seadus;
• Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus;
• Vabariigi Valitsuse seadus;
• Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele v�tmise seadus;
• v�hemusrahvuste kultuurautonoomia seadus;
• riigieelarve seadus;
• Eesti Panga seadus;
• Riigikontrolli seadus;
• kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused;
• seadused, milles k�sitletakse v�lis- ja siselaene ja riigi varalisi kohustusi;
• erakorralise seisukorra seadus;
• rahuaja riigikaitse seadus ja s�jaaja riigikaitse seadus.

Seadused kuulutab v�lja Vabariigi President.

Seaduseteksti liigendus

Eesti �igustava kohaselt on seaduse struktuuri�ksuste hierarhias tavaliselt osa, peat�kk, jagu ja seaduse p�hi�ksus paragrahv (t�his �). Paragrahvisiseses liigenduses v�ivad omakorda olla kasutusel l�ige, punkt ja alapunkt.

Vaata ka

• Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
• Eesti seaduste ametlike lühendite loend

Välislingid

• Eesti seadused on kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja andmebaasi kaudu