Seadus

See artikkel r��gib �igusteaduste m�istest. Teiste t�henduste kohta vaata lehek�lge Seadus (t�psustus).

---

Codex Hammurapi

Seadus on �igusteaduse m�istes �ldise iseloomuga, �ldkohustuslik ja formaalselt m��ratletud k�itumisreeglite (�igusnormide) kogum ehk �igusakt.

Kontinentaalses �iguss�steemis on seadustel �iguskorra hierarhias �limuslik iseloom. See t�hendab, et k�ik teised �iguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate n�uetega ja seadust saab muuta v�i t�histada vaid seda vastuv�tnud organ.

Eristatakse seadust materiaalses m�ttes ja seadust formaalses m�ttes.

Seadus formaalses m�ttes on iga seadusandliku v�imu ehk parlamendi poolt seaduste andmiseks ette n�htud menetluses vastu v�etud ja seaduseks nimetatav �igusakt s�ltumata sellest, kas temas sisaldub �ld- v�i �ksikregulatsioon. Seadus materiaalses m�ttes on iga �igusakt, mis sisaldab �ldnorme ehk �iguse �ldakt, s�ltumata sellest, kas selle on vastu v�tnud seadusandlik, t�idesaatev (m��rus) v�i kohtuv�im (kohtute enesekorralduslikud �igusaktid).

Seadused Eesti �iguss�steemis

Eesti p�hiseaduse � 65 j�rgi kuulub seadusandlik v�im Riigikogule ja � 105 j�rgi on seaduste vastuv�tmine v�imalik ka rahvah��letusel.

Eestis teostatakse vastavalt p�hiseaduse � 3 j�rgi riigiv�imu �ksnes p�hiseaduse ja sellega koosk�las olevate seaduste alusel. T�itmiseks kohustuslikud saavad olla �ksnes avaldatud seadused. P�hiseaduse � 12 j�rgi on k�ik seaduse ees v�rdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahav�rvuse, soo, keele, p�ritolu, usutunnistuse, poliitiliste v�i muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi v�i muude asjaolude t�ttu.

Iga�hel on �igus riigi ja seaduse kaitsele.

P�hiseaduse � 15 j�rgi on iga�hel �igus p��rduda oma �iguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ja v�ib ka n�uda oma kohtuasja l�bivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu �igusakti v�i toimingu p�hiseadusevastaseks tunnistamist.

Kedagi ei tohi s��di m�ista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli j�us teo toimepanemise ajal.

Eestis on seaduste algatamise �igus:

• Riigikogu liikmel;
• Riigikogu fraktsioonil;
• Riigikogu komisjonil;
• Vabariigi Valitsusel;
• Vabariigi Presidendil p�hiseaduse muutmiseks.

Kui p�hiseaduses ei ole teisiti ette n�htud, v�etakse �igusaktid Riigikogus vastu poolth��lte enamusega. Ainult Riigikogu koosseisu h��lteenamusega v�ib aga vastu v�tta ja muuta j�rgmisi seadusi:

• kodakondsusseadus;
• Riigikogu valimise seadus;
• Vabariigi Presidendi valimise seadus;
• kohaliku omavalitsuse valimise seadus;
• rahvah��letuse seadus;
• Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu t��korra seadus;
• Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus;
• Vabariigi Valitsuse seadus;
• Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus;
• vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus;
• riigieelarve seadus;
• Eesti Panga seadus;
• Riigikontrolli seadus;
• kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused;
• seadused, milles käsitletakse välis- ja siselaene ja riigi varalisi kohustusi;
• erakorralise seisukorra seadus;
• rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus.

Seadused kuulutab välja Vabariigi President.

Seaduseteksti liigendus

Eesti õigustava kohaselt on seaduse struktuuriüksuste hierarhias tavaliselt osa, peatükk, jagu ja seaduse põhiüksus paragrahv (tähis §). Paragrahvisiseses liigenduses võivad omakorda olla kasutusel lõige, punkt ja alapunkt.

Vaata ka

• Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
• Eesti seaduste ametlike lühendite loend

Välislingid

• Eesti seadused on kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja andmebaasi kaudu