Seadus
Seadus on �igusteaduse m�istes �ldise iseloomuga, �ldkohustuslik ja formaalselt m��ratletud k�itumisreeglite (�igusnormide) kogum ehk �igusakt.
Kontinentaalses �iguss�steemis on seadustel �iguskorra hierarhias �limuslik iseloom. See t�hendab, et k�ik teised �iguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate n�uetega ja seadust saab muuta v�i t�histada vaid seda vastuv�tnud organ[1].
Eristatakse seadust materiaalses m�ttes ja seadust formaalses m�ttes.
Seadus formaalses m�ttes on iga seadusandliku v�imu ehk parlamendi poolt seaduste andmiseks ette n�htud menetluses vastu v�etud ja seaduseks nimetatav �igusakt s�ltumata sellest, kas temas sisaldub �ld- v�i �ksikregulatsioon. Seadus materiaalses m�ttes on iga �igusakt, mis sisaldab �ldnorme ehk �iguse �ldakt, s�ltumata sellest, kas selle on vastu v�tnud seadusandlik, t�idesaatev (m��rus) v�i kohtuv�im (kohtute enesekorralduslikud �igusaktid).
Seadused Eesti �iguss�steemis
[muuda | muuda l�hteteksti]Eesti p�hiseaduse � 65 j�rgi kuulub seadusandlik v�im Riigikogule ja � 105 j�rgi on seaduste vastuv�tmine v�imalik ka rahvah��letusel.
Eestis teostatakse vastavalt p�hiseaduse � 3 j�rgi riigiv�imu �ksnes p�hiseaduse ja sellega koosk�las olevate seaduste alusel. T�itmiseks kohustuslikud saavad olla �ksnes avaldatud seadused. P�hiseaduse � 12 j�rgi on k�ik seaduse ees v�rdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahav�rvuse, soo, keele, p�ritolu, usutunnistuse, poliitiliste v�i muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi v�i muude asjaolude t�ttu.
Iga�hel on �igus riigi ja seaduse kaitsele.
P�hiseaduse � 15 j�rgi on iga�hel �igus p��rduda oma �iguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ja v�ib ka n�uda oma kohtuasja l�bivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu �igusakti v�i toimingu p�hiseadusevastaseks tunnistamist.
Kedagi ei tohi s��di m�ista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli j�us teo toimepanemise ajal.
Eestis on seaduste algatamise �igus:
- Riigikogu liikmel;
- Riigikogu fraktsioonil;
- Riigikogu komisjonil;
- Vabariigi Valitsusel;
- Vabariigi Presidendil p�hiseaduse muutmiseks.
Kui p�hiseaduses ei ole teisiti ette n�htud, v�etakse �igusaktid Riigikogus vastu poolth��lte enamusega. Ainult Riigikogu koosseisu h��lteenamusega v�ib aga vastu v�tta ja muuta j�rgmisi seadusi:
- kodakondsusseadus;
- Riigikogu valimise seadus;
- Vabariigi Presidendi valimise seadus;
- kohaliku omavalitsuse valimise seadus;
- rahvah��letuse seadus;
- Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu t��korra seadus;
- Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus;
- Vabariigi Valitsuse seadus;
- Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus;
- vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus;
- riigieelarve seadus;
- Eesti Panga seadus;
- Riigikontrolli seadus;
- kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused;
- seadused, milles käsitletakse välis- ja siselaene ja riigi varalisi kohustusi;
- erakorralise seisukorra seadus;
- rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus.
Seadused kuulutab välja Vabariigi President. [2]
Seaduseteksti liigendus
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti õigustava kohaselt on seaduse struktuuriüksuste hierarhias tavaliselt osa, peatükk, jagu ja seaduse põhiüksus paragrahv (tähis §). Paragrahvisiseses liigenduses võivad omakorda olla kasutusel lõige, punkt ja alapunkt.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Seadus |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tsiviilõigus Maaülikool
- ↑ Õiguskord - Eesti Euroopa Komisjon
- ↑ Helika Mäekivi, "Neli nõuannet õigusteksti üksuste käänamise kohta", Tekstibüroo Päevakera blogi, 30. jaanuar 2017 (vaadatud 04.10.2024)