Biomolekul
See artikkel vajab toimetamist. (September 2008) |
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi k�igus. Biomolekulid koosnevad enamasti s�sinikust ja vesinikust ning l�mmastikust, hapnikust, fosforist ja v��vlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud m�rksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt.
Bioloogiliste mikro- ja makromolekulide t�nap�evane nomenklatuur, nimetused, klassifikatsioon ja struktuur ning omadused ja reaktsioonid v�ivad organismides erineda nii eluvormide kohaselt, kui liigiti aga ka indiviiditi.
Mitmeid biomolekule on v�imalik s�nteesida.
Biomakromolekulid
[muuda | muuda l�hteteksti]Valgud
[muuda | muuda l�hteteksti]- Pikemalt artiklis Valgud', Valkude loend
- Valgud (sh ens��mid, multiens��mid) (aminohapete pol�meerid)
Pol�sahhariidid
[muuda | muuda l�hteteksti]- Pikemalt artiklis Pol�sahhariidid', Pol�sahhariidide loend
- Pol�sahhariidid (monosahhariidide pol�meerid)
Nukleiinhapped
[muuda | muuda l�hteteksti]- Pikemalt artiklis Nukleiinhapped', Nukleiinhapete loend
- Nukleiinhapped (sh desoks�ribonukleiinhape ehk DNA ja ribonukleiinhape e RNA) (nukleotiidide pol�meerid)
Lipiidid
[muuda | muuda l�hteteksti]- Pikemalt artiklis Lipiidid', Lipiidide loend
- Lipiidid (lihtlipiidid, liitlipiidid ehk lipoidid (sh nukleoproteiinid[1], rasvhapped, lipoproteiinid[1])
Rasvad
[muuda | muuda l�hteteksti]- Pikemalt artiklis Rasvad', Rasvade loend
Rasvad loetakse lipiidide klassi kuuluvaiks ja m�nel pool j�etakse rasvad bioloogiliste makromolekulide r�hmast v�lja.[2]
Orgaanilised happed
[muuda | muuda l�hteteksti]- Pikemalt artiklis Orgaanilised happed
Orgaanilisi happeid taimedes loetakse kokkuleppeliselt ja vastavalt vajadusele nii primaarsesse ainevahetusse kui ka sekundaarsesse ainevahetusse kuuluvaiks.[3]
Biomikromolekulid loomadel
[muuda | muuda l�hteteksti]Aminohapped
[muuda | muuda l�hteteksti]- Aminohapped *Aminohapete loend (tuvastatud ligi 300, inimeste keha jaoks asendamatuid aminohappeid ligi 20)
Monosahhariidid
[muuda | muuda l�hteteksti]Nukleotiidid
[muuda | muuda l�hteteksti]Rasvhapped
[muuda | muuda l�hteteksti]Hormoonid
[muuda | muuda l�hteteksti]Vitamiinid
[muuda | muuda l�hteteksti]ka gl�koos, adenosiintrifosfaat, NADH, FAD, ROS, jpt.
Biomikromolekulid taimedel
[muuda | muuda lähteteksti]Taimedes olevad mikromolekulid on nn sekundaarsed ehk teisesed metaboliidid ehk sekundaarse biosünteesi saadused nagu:
- alkaloidid (tuvastatud ligi 10 000 alkaloidi)[3]
- valguta aminohapped
- rasvhapped
- terpenoidid (tuvastatud üle 25 000 terpenoidi)[3]
- tsüageensed glükosiidid
- fenoolsed ühendid ( tuvastatud üle 10 000 fenoolse ühendi)[3]: flavanoidid, lihtfenoolid, kumariinid, naftokinoonid, stilbeenid, lignaanid , neolignaanid, ligniinid, melaniinid, polüfenoolid jpt.[4]
- betalains
- glykosinolates[5]
Hormoonid
[muuda | muuda lähteteksti]Vitamiinid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vitamiinid *Vitamiinide loend jpm.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- The Nomenclature of Lipids Recommendations, 1976, IUPAC-IUB Commission on Biochemical Nomenclature (CBN). Veebiversioon (vaadatud 30.05.2013) (inglise keeles)
- Nomenclature of Carbohydrates, Recommendations 1996, IUPAC-IUBMB Joint Commission on Biochemical Nomenclature (JCBN). Veebiversioon (vaadatud 30.05.2013) (inglise keeles)
- Nomenclature of Glycolipids, Recommendations 1997, IUPAC-IUB Joint Commission on Biochemical Nomenclature (JCBN). Veebiversioon (vaadatud 30.05.2013) (inglise keeles)
- Gupta, P.K., Cell and Molecular Biology, 2009 , Rastogi Publications, Google'i raamat (vaadatud 30.05.2013) (inglise keeles)
- Joe Rosen, Lisa Quinn Gothard. Encyclopedia of Physical Science (Facts on File Science Library), Vol 1, Facts on File; 1 ed, 2009, ISBN 978-0816070114 Google'i raamat (vaadatud 29.05.2013) (inglise keeles)
- Ain Raal, Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4
- Prithipalsingh Festschfift, Plant Taxonomy: Past, Present, and Future, 2012, The Energy and Resources Institute, ISBN 978-81-7993-359-6, Google'i raamat (vaadatud (30.05.2013) (inglise keeles)