Mine sisu juurde

Biomolekul

Allikas: Vikipeedia

Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi k�igus. Biomolekulid koosnevad enamasti s�sinikust ja vesinikust ning l�mmastikust, hapnikust, fosforist ja v��vlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud m�rksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt.

Bioloogiliste mikro- ja makromolekulide t�nap�evane nomenklatuur, nimetused, klassifikatsioon ja struktuur ning omadused ja reaktsioonid v�ivad organismides erineda nii eluvormide kohaselt, kui liigiti aga ka indiviiditi.

Mitmeid biomolekule on v�imalik s�nteesida.

Biomakromolekulid

[muuda | muuda l�hteteksti]
 Pikemalt artiklis Valgud', Valkude loend

Pol�sahhariidid

[muuda | muuda l�hteteksti]
 Pikemalt artiklis Pol�sahhariidid', Pol�sahhariidide loend

Nukleiinhapped

[muuda | muuda l�hteteksti]
 Pikemalt artiklis Nukleiinhapped', Nukleiinhapete loend
 Pikemalt artiklis Lipiidid', Lipiidide loend
 Pikemalt artiklis Rasvad', Rasvade loend

Rasvad loetakse lipiidide klassi kuuluvaiks ja m�nel pool j�etakse rasvad bioloogiliste makromolekulide r�hmast v�lja.[2]

Orgaanilised happed

[muuda | muuda l�hteteksti]
 Pikemalt artiklis Orgaanilised happed

Orgaanilisi happeid taimedes loetakse kokkuleppeliselt ja vastavalt vajadusele nii primaarsesse ainevahetusse kui ka sekundaarsesse ainevahetusse kuuluvaiks.[3]

Biomikromolekulid loomadel

[muuda | muuda l�hteteksti]

Aminohapped

[muuda | muuda l�hteteksti]

Monosahhariidid

[muuda | muuda l�hteteksti]

Nukleotiidid

[muuda | muuda l�hteteksti]

ka gl�koos, adenosiintrifosfaat, NADH, FAD, ROS, jpt.

Biomikromolekulid taimedel

[muuda | muuda lähteteksti]

Taimedes olevad mikromolekulid on nn sekundaarsed ehk teisesed metaboliidid ehk sekundaarse biosünteesi saadused nagu:

  1. 1,0 1,1 Raal 2010:30
  2. Gupta 2009:41
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Raal 2010:31
  4. Raal 2010:122
  5. Festschfift 2012: 233-234

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]