Laskesuusatamine
Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid.
Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades.
Meeste võistluste vahemaade pikkused on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4 x 7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasutusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest.
Laskmine tiirudes. Laskejoone kaugus märklauast on 50 ± 1 m. Lamades laskmisel kasutatakse 45 mm läbimõõduga ja püstiasendis 115 mm läbimõõduga terasest märki. Iga kolmanda laskeraja küljele, ligikaudu 10 m kaugusele tulejoonest ja 5 m kaugusele märklauast, paigutatakse nii treeninguks kui ka võistluse ajaks tuulelipud. Alates 1978. aastast kasutatakse püsse, mille kaliiber ei ületa 5,6 mm. Suurendavaid optilisi sihikuid ei ole lubatud kasutada.
Laskesuusatamine kuulus 1958. aastast Rahvusvahelise Moodsa Viiev�istluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne; UIPM). 1994. aastal moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union; IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias.
Laskesuusatamise esimesed maailmameistriv�istlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Ol�mpiam�ngude kavva v�eti ala Squaw Valleys 1960. aastal.
Ajalugu
[muuda | muuda l�hteteksti]Esimene laskesuusatamise v�istlus toimus 18. sajandil ja esimene laskesuusatamise klubi loodi 19. sajandi teisel poolel Norras. Esimest korda esitleti spordiala laiemale avalikkusele 1924. aastal. Meeste arvestuses kuulub laskesuusatamine ol�mpiam�ngude kavasse alates 1960. aastast ja naiste arvestuses alates 1992. aastast. Maailmameistriv�istluste korraldamisega alustati 1981. aastal. 1993. aastal loodi rahvusvaheline alaliit IBU, mis m��ratleb ja kontrollib spordi puhtust, reeglite j�rgimist ja korraldab spordiala mitmekesisust.[1] Kokku on neli individuaaldistantsi ja neli meeskondlikku distantsi. Distantsid erinevad nii pikkuse, n-� karistuse kui ka stardiviisi poolest. Meestel ja naistel on distantsi pikkus erinev.[2]
Punktiarvestus
[muuda | muuda l�hteteksti]Iga maailma karikasarja etapi distantsi eest antakse punktide alusel hooaja l�pus v�lja kristallgloobus ja �ldv�itja kristallgloobus. Punkte teenivad iga v�istluse 40 parimat. Iga distantsi arvestuses jagatakse v�lja �ks pisike kristallgloobus, mille saab k�ikide k�nealuse distantsi v�istluse jooksul enim punkte kogunud sportlane. N�iteks sportlane, kes on k�ikide sprindi v�istluste peale kogunud enim punkte, saab ka v�ikese sprindi gloobuse ja nii iga distantsiga. K�ikide v�istluste arvestuses enim punkte kogunud atleet saab endale suure �ldv�itja gloobuse ja k�ige parem alla 25-aastane saab endale noorte (U25) gloobuse. Hooaja v�ltel k�ib ka edetabeli parimate jooksev arvestus. Sprindikategooria liider kannab sprindiv�istluse ajal punast s�rki, j�lituss�idu parim kannab j�lituss�idu ajal punast s�rki ja nii k�ikide distantsidega. Maailma karikasarja �ldliider kannab kollast s�rki ja U25 parim sinist s�rki. Arvestus toimub meeste ja naiste seas eraldi.[3]
V�istkondlikud v�istlused
[muuda | muuda l�hteteksti]Teates�itude puhul on mitu distantsi. T�psemalt on neid neli: meeste teates�it, naiste teates�it, segateates�it ja paarissegateates�it. Naiste teates�idu puhul s�idab iga v�istleja kolm kaks kilomeetri pikkust ringi ja l�bib kaks lasketiiru, millest esimene lasketiir on lamades ja teine p�sti. Peale p�sti lasketiiru ootab ees viimane ring, mille j�rel toimub teatepulga j�rgmisele meeskonnaliikmele �le andmine. Meeste puhul on p�him�te t�pselt sama, kuid kahe kilomeetri pikkuse ringi asemel on ring 2,5 kilomeetrit pikk. Kokku l�bib seega iga naine kuus kilomeetrit ja iga mees 7,5 kilomeetrit.[2] Segateates�idu puhul on tiimis kaks meest ja kaks naist ning olenevalt etapist alustavad naised v�i siis vastupidi. Kui �hel korral alustavad naised, siis j�rgmisel etapil alustavad mehed. Iga ringi pikkus oleneb just sellest, kes alustab. Kui alustavad naised, on meeste distants l�hem, aga kui alustavad mehed, siis on naiste distants pikem. Paarissegateates�idu reeglid on sama p�him�ttega, kuid meeskonnas on vaid kaks liiget: �ks mees ja �ks naine. Algus on sama nagu segateates�idus, kuid kumbki meeskonnaliige teeb kaks vahetust, vahetused on kordam��da.[3] Teates�itude puhul on lubatud igas lasketiirus kasutada kolme varupadrunit. Kui ka varupadrunitega ei saa m�rki alla, siis tuleb minna 75 meetri pikkusele trahviringile vastavalt m��dalaskude arvule.[2]
Tavadistants
[muuda | muuda l�hteteksti]Tavadistants v�i individuaaldistants on k�ige pikema ajaloolise taustaga ja ka kilomeetrite poolest k�ige pikem. Meeste puhul on distantsi pikkus 20 kilomeetrit ja naistel 15 kilomeetrit, mille jooksul l�bitakse viis ringi ja neli lasketiiru. Meestel on �he ringi pikkus neli kilomeetrit ja naistel kolm kilomeetrit. Esimene ja kolmas lasketiir on lamades, teine ja neljas lasketiir on p�sti. Tavadistantsi puhul on eriline r�hk laskmisel, sest iga m��dalask lisab ajale �he trahviminuti juurde ja varupadruneid kasutusel ei ole.[2] Tavadistantsil on eelis neil, kes on stabiilsed laskjad. Starditakse eraldi, 30-sekundiliste intervallidega.[4] Iga atleedi aja m��tmine on individuaalne.[2]
Sprint
[muuda | muuda l�hteteksti]Sprint on k�ige l�hem distants ja kavas igal etapil, mille pikkus naistel on 7,5 kilomeetrit ja meestel k�mme kilomeetrit.[2] Start antakse 30-sekundiliste vahedega ja iga sportlase aega m��detakse individuaalselt. L�bitakse kolm ringi ja kaks lasketiiru, esimene lasketiir lamades ja teine p�sti. Sprint loob eelduse j�lituss�iduks, seega sprindis saavutatud koht ja ajaline kaotus m��rab stardiaja j�lituss�iduks. Oma l�hikese pikkuse t�ttu on eelis tugevamatel suusatajatel.[4] Iga m��dalasuga kaasneb trahviring, mille pikkus on 150 meetrit, varupadrunite kasutamine ei ole lubatud.[3]
J�lituss�it
[muuda | muuda l�hteteksti]J�lituss�idus saab rajale 60 sprindi parimat. Koht sprindi l�pp-protokollis m��rab j�lituss�idu stardipositsiooni[2]. Ehk kui atleet l�petab 12. kohal pooleminutilise kaotusega, siis on tema s�rginumber j�lituss�idus 12 ja ta alustab esimesest startijast pool minutit hiljem. L�bitakse viis ringi ja neli lasketiiru. Naiste j�lituss�idu pikkus on k�mmekilomeetrit ja meestel 12,5 kilomeetrit, mis t�hendab, et naiste �he ringi pikkus on kaks kilomeetrit ja meestel 2,5 kilomeetrit. Kaks esimest lasketiiru on lamades ja kaks viimast p�sti. Iga m��dalask toob kaasa trahviringi, mis on 150 meetrit pikk, varupadrunite kasutamine on reeglitega vastuolus.[3]
�hisstardist s�it
[muuda | muuda l�hteteksti]�hisstardiga s�itu p��sevad jooksva maailma edetabeli 25 parimat ja k�imasoleva maailma karikasarja etapi viis parimat viimase n�dala tulemuste p�hjal.[3] Kõik 30 võistlejat stardivad koos. Läbitakse viis ringi ja neli lasketiiru, millest kahes esimeses lastakse lamades ja kahes viimases püsti. Varupadruneid pole lubatud kasutada ja iga möödalask toob kaasa 150 meetri pikkuse trahviringi. Naiste distantsi pikkus on 12,5 kilomeetrit ja meeste distantsi pikkus 15 kilomeetrit. Naised läbivad viis 2,5 kilomeetri pikkust ringi ja mehed viis kolme kilomeetri pikkust ringi.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Laskesuusatamine olümpiamängudel
- Laskesuusatamise olümpiamedalivõitjate loetelu
- Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused
- Maailma karikasari laskesuusatamises
- Eesti laskesuusatamiskoondis
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Biathlon | History, Rules, & Facts | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 10. mail 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "10 asja, mida võiksid teada laskesuusatamise kohta". Sportland Magazine. 12. veebruar 2020. Vaadatud 10. mail 2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "INTERNATIONAL BIATHLON UNION EVENT AND COMPETITION RULES" (PDF). International Biathlon Union. 2022. Vaadatud 10. mai 2023.
- ↑ 4,0 4,1 Björklund, Glenn; Laaksonen, Marko S. (2022). "The Determinants of Performance in Biathlon World Cup Sprint and Individual Competitions". Frontiers in Sports and Active Living. 4. DOI:10.3389/fspor.2022.841619. ISSN 2624-9367. PMC 9004791. PMID 35425893.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)