Muul (loom)
Muul (Equus asinus � caballus; Equus mulus) on emase hobuse (-m�ra) ja isase eesli (-t�ku) j�rglane.
Hobune ja eesel on erineva kromosoomide arvuga liigid. Eeslitel on 62 kromosoomi, hobustel 64. Muulal on 63 kromosoomi.
Muula tuleks eristada hobueeslist, mis on eeslim�ra ja hobuset�ku ristand. Siiski nimetatakse k�nekeeles muulaks igasugust hobuse ja eesli v�rda.[1]
Muulad on reeglina suguv�imetud[1]. Sellep�rast on nende saamiseks vaja alaliselt pidada hobust ja eeslit[1]. Siiski on l�bi aegade teada mituk�mmend juhtumit, kus emane muul on poeginud. Isased muulad ruunatakse sageli, et muuta nad rahulikumaks ja v�hem tujukateks veoloomadeks.
Muul ei h��litse t�pselt hobuse ega eesli moodi. �ldiselt sarnaneb tema h��l pigem eesli omaga, aga ta v�ib ka hobuse moodi hirnuda. Sageli juhtub, et tema h��litsus algab hobuse hirnumise moodi, aga l�peb eesli ii-aaga. M�nikord muulad niutsuvad.
Muula eelised seisnevad selles, et ta on sama v�hen�udlik kui eesel, aga tubli hobuse j�uga[1]. T�nap�eval kasutatakse Pakistani armees muulasid, kes vastavalt m��rustikule peavad olema v�imelised kandma 72 kg raskust koormat ilma puhkamata 26 km[2]. �ldreeglina suudab muul kanda 20% oma kehamassist "surnud koormat", aga hobune 30% oma massist "elusat koormat", n�iteks ratsanikku. Kuid muul on hobusest vastupidavam ja vajab v�hem toitu kui sama suur hobune. Muul on suure koorma kandmisel kannatlikum kui hobune, tema nahk on k�vem ja v�hem tundlik, mist�ttu muul talub paremini vihma ja p�ikesepaistet. Nende kabjad on tugevamad kui hobustel ning nad on vastupidavamad haigustele ja putukatele. Savisel pinnasel on muulad ka k�nniloomadena paremad kui hobused.
Muul oli tuntud juba Homerose ajal. Minevikus oli muulakasvatus eriti heal j�rjel Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias, Ees-Aasias ja L�una-Ameerikas, kus neid kasvatati miljoneid.[1]
2003. aastal oli maailmas k�ige rohkem muulasid Hiinas (4 194 000). J�rgnesid Mehhiko ja Brasiilia, neljandal-viiendal kohal olid Colombia ja Maroko, kuuendal-seitsmendal Peruu ja India, kaheksandal Etioopia.
Viited
[muuda | muuda l�hteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Loomade elu", 7. kd., lk. 314
- ↑ Aamer Ahmed Khan. Beasts ease burden of quake victims. BBC News, 19. oktoober 2005. Vaadatud 18. augustil 2011
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Muul (loom) |
Vikisõnastiku artikkel: Muul (loom) |