Mine sisu juurde

Muul (loom)

Allikas: Vikipeedia
Muul
M�ra ja muulavarss

Muul (Equus asinus � caballus; Equus mulus) on emase hobuse (-m�ra) ja isase eesli (-t�ku) j�rglane.

Hobune ja eesel on erineva kromosoomide arvuga liigid. Eeslitel on 62 kromosoomi, hobustel 64. Muulal on 63 kromosoomi.

Muula tuleks eristada hobueeslist, mis on eeslim�ra ja hobuset�ku ristand. Siiski nimetatakse k�nekeeles muulaks igasugust hobuse ja eesli v�rda.[1]

Muulad on reeglina suguv�imetud[1]. Sellep�rast on nende saamiseks vaja alaliselt pidada hobust ja eeslit[1]. Siiski on l�bi aegade teada mituk�mmend juhtumit, kus emane muul on poeginud. Isased muulad ruunatakse sageli, et muuta nad rahulikumaks ja v�hem tujukateks veoloomadeks.

Muul ei h��litse t�pselt hobuse ega eesli moodi. �ldiselt sarnaneb tema h��l pigem eesli omaga, aga ta v�ib ka hobuse moodi hirnuda. Sageli juhtub, et tema h��litsus algab hobuse hirnumise moodi, aga l�peb eesli ii-aaga. M�nikord muulad niutsuvad.

Muula eelised seisnevad selles, et ta on sama v�hen�udlik kui eesel, aga tubli hobuse j�uga[1]. T�nap�eval kasutatakse Pakistani armees muulasid, kes vastavalt m��rustikule peavad olema v�imelised kandma 72 kg raskust koormat ilma puhkamata 26 km[2]. �ldreeglina suudab muul kanda 20% oma kehamassist "surnud koormat", aga hobune 30% oma massist "elusat koormat", n�iteks ratsanikku. Kuid muul on hobusest vastupidavam ja vajab v�hem toitu kui sama suur hobune. Muul on suure koorma kandmisel kannatlikum kui hobune, tema nahk on k�vem ja v�hem tundlik, mist�ttu muul talub paremini vihma ja p�ikesepaistet. Nende kabjad on tugevamad kui hobustel ning nad on vastupidavamad haigustele ja putukatele. Savisel pinnasel on muulad ka k�nniloomadena paremad kui hobused.

Muul oli tuntud juba Homerose ajal. Minevikus oli muulakasvatus eriti heal j�rjel Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias, Ees-Aasias ja L�una-Ameerikas, kus neid kasvatati miljoneid.[1]

2003. aastal oli maailmas k�ige rohkem muulasid Hiinas (4 194 000). J�rgnesid Mehhiko ja Brasiilia, neljandal-viiendal kohal olid Colombia ja Maroko, kuuendal-seitsmendal Peruu ja India, kaheksandal Etioopia.

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Loomade elu", 7. kd., lk. 314
  2. Aamer Ahmed Khan. Beasts ease burden of quake victims. BBC News, 19. oktoober 2005. Vaadatud 18. augustil 2011