Mine sisu juurde

Charles Baudelaire

Allikas: Vikitsitaadid
Émile Deroy, Charles Baudelaire'i portree (1844)

pooleli...

Charles Pierre Baudelaire [bodle:r] (9. aprill 1821 – 31. august 1867) oli prantsuse luuletaja, tõlkija ja kriitik.

Proosa

[muuda]

Luule

[muuda]

Kui merel igavus teeb madrustele vaeva,
jahti mõnikord siis nad peavad õhtu eel
albatrosside peale, kes saadavad laeva
selle ohtlikul teel mere põhjatul veel.
Kui aga mõni neist on lõpuks kinni püütud,
kui mannetu ja arg siis tundub laevalael
see majesteetlik lind, vete isandaks hüütud -
tiivad losa on tal ja longus uhke kael.
Nõtke keha, mis on lennul vibuna pingu,
nüüd tönts ja näotu näib. Siin piipu pahvides
üks madrus tossutab ta näkku suitsuvingu,
seal teine komberdab ta käiku ahvides.
Poeetki sarnane on õhu kuningale.
Tema kodu on torm ja vaba taevakaar.
Maas, keset pilkeid on ta armetu ja hale,
tal käia takistab gigantne tiivapaar.


Suur templisammastik on loodus - elav saal,
kus inimene käib kesk sümbolite hiisi:
nende sosinas kõrv kuuleb tuttavat viisi,
salasõnumeid täis on pühalik portaal.

Ning nagu huikesse kaob huike huilgav pikkus,
nii kõike siduvas ja ühendavas jõus,
nii määratus kui öö, kui päeva kiirgav tõus,
sulab värvide, lõhnade, kõlade rikkus.

Kui lapseihu hõrk, mõni hõljub aroom,
on õrn kui oboe, täis heinamaade haljust.
Ent on ka rikutuid, täis võidutsevat valjust,

üles voogavaid - uhkeid kui ääretu doom,
viiruk, muskus ja mürr ja bensoe - nad loodi
laulma vaimu ja meelte ekstaatilist oodi.


Rubens, laiskuse aed ja unustuse laine,
lihast padi, mis on tulvil voolavat verd
ja pole voodi jaoks, ent mille eluaine
virab kui taevas õhk ja kui meri kesk merd;

Leonardo, põhjatult tume peegel, kus lahti
lööb heade inglite salapäraselt hell
ja sulnis naeratus, mille kohal peab vahti
liustik ja männitukk sealt-ilma piiridel;

Rembrandt, kehv laatsaret, täis oigamist ja ina,
mille ehteks on vaid üksainus krutsifiks,
kus palvehalinast levib pühkmete vina,
kuhu talvine kiir toob valgust sekundiks;

Michelangelo, somp, kus Herakleste tõuga
Kristused liituvad, kust kerkib võimukalt
nii mõnigi fantoom, oma sõrmede jõuga
end valla rebides suripalaka alt;

poksija raevuhoog, fauni tembud täis täkku,
nolgi ilu, et küll, pungil upsakust see
suur vaim, kel nõrkus jäi vaid kollasesse näkku:
oh sind, vangide kurb imperaator, Puget;

Watteau, see karneval, kus palju kuulsaid hingi
nagu liblikaparv, kes tulle kihutab,
õhkõrnus vanikuis keksib-keerutab ringi
kroonlühtri helgi all, mis hullust pihutab;

Goya, kole košmaar, imeasjade kiha,
lokspall, kus padades keevad loodete luud,
eided peeglite ees, laste alasti liha,
sukk sirevil, et vett jookseks tontide suud;

Delacroix, verejärv, kus põrguinglivarje
rannal roinamas käib kesk haljast kuusikut,
kus nukra taeva all fanfaari veidra karje
nagu Weberil lööb maadligi pausi nutt;

kõik see needus ja norg, kõik see hala ja jõla,
see teotus ja ekstaas, see palvelaul ja lumm
taas saanud tuhandes labürindis on kõla,
see surelike jaoks on püha oopium!

See on tuhandel suul kajav valvurirõke,
käsk, mida kordavad tuhat ruuporit taas,
see on tuhandel mäel põlev majakalõke,
on jahimeeste huik, keda eksitas laas!

Sest, Issand, millise veel tõhusama vaoga
siis mõõta võiksime, mida oleme väärt,
kui see leegitsev nuuks on kaikund ajast aega
ja surres puudutab su igaviku äärt!


Alati, vaba mees, jääb sulle armsaks meri!
Ta sinu peegel on, kus vaatled ainiti
rulluvat oma vaimu lahti lainiti;
ei mõrudam see taarn kui sinu oma veri.

Sa oma pildisse rõõmsalt sukeldud sääl,
silme ja kätega teda embad; su aju
siis puhkab kuulamast oma käärude kaju -
suur, metsik uputab nad mere kaebehääl.

Teil süda kummalgi on kinnine ning tume:
su kuristikke, mees, ei mõõda ükski lood;
su sala-aarded, meri — kellel teada nood?
Kiivalt küll hoiate oma müsteeriume!

Ja siiski sajandid ju näinud arvutud,
et halastamatult te üksteist narmastate -
nii teie märatsust ja surma armastate,
oh igitaplejad, oh vennad armutud!


Kui don Juan kord viimaks laskus allmaa veele
ja viskas Charonile krossi �le �la,
�ks s�nge sant, kel uhke pilk, viis paadi teele
ning surus k�ttemaksulisse pihku m�la.

All musta laotuse v��nles �udne vari:
seal naisi, riidest lahti, rinnad rippu, looskles,
see oli nagu hiigla ohvriloomakari,
kes �hvardavalt ammudes ta j�rel jooskles.

Siin naeris Sganarelle ja temalt palka nurus,
siin varjuriigis don Luis, ju elatanud,
k�e v�risedes vastu halle juukseid surus
ja n�itas jultund last, kes teda teotanud.

Siin karske, k�hn Elvira leinalooris p�sis
ja mehe ligidal, kel v��ras olnud truudus,
veel viimast pehmet naeratust ta sellelt k�sis
kui esimese armu ajal. Kuid see puudus.

Siis kivist kuju sirgelt paadip�ras seisis
ja juhtis t��ri mustendavaist laineist l�bi.
Kuid sangar ise rahulik, ei vaata teisi,
vaid ainult kiiluvett. Ei kahetsust, ei h�bi.


Kui valitseks veel aeg, kus loomisinnu algel
monstroosseid olendeid me loodus katsetas,
ma tahaks olla siis hiidnaise noore jalgel
kui kuninganna ees v�i s�les himur kass

ja n�ha puhkemas ta keha kui ka hinge,
neid suureks sirgumas siis �udseis m�ngudes
ning m�istatada veel, mis leegitsus see s�nge
v�ib olla silmades, neis niiskelt udustes.

Pilk vabalt uitaks siis mul �le tema s�le,
ma ise roniksin ta hiigelp�lvist �le
ning kuskil aasa peal, kus teda roidunult

on sirgu meelitand kesksuve kurnav p�ike,
ma meelsalt uinuksin siis pisut loidunult
ta suure rinna all kui m�e all k�la v�ike.


Mu arm, kas meeles veel on sul see l��skav suvi?
  Mu arm, kas meeles veel on sul
see selge, s�rav p�ev, kui paelus meie huvi
  �ks raibe maantee k��nakul?

Maas, jalad harali kui kiimalisel naisel,
  k�ht ilgelt paljas, lamas laip,
ja lehvis �mber j�lk ja imal raipehais sel,
  m�rg m�dast oli rohuvaip.

Ja �lal p�ikene tuld valas �htesoodu
  ja h��gus maa kui l��mav lee,
et rutem k�tte saaks Suur Loodus oma loodu,
  kui taas algaineiks muutund see.

Ja lihast koorumas skeletti n�gi taevas -
  see avanes kui uhke �is.
Sa tundsid iiveldust - nii v�ga lehk meid vaevas,
  et vaevalt hingata veel v�is.

Ja musta pilvena seal �mber k�rbseid kihas,
  kes prisket einet hoomasid,
ja vaglad agaralt poollagunenud lihas
  kui elav ahel roomasid.

Ja �les-alla k�ik see voogas nagu laine,
  nii uhkelt sillerdas, et n�is,
kui oleks h�vingut ja hauda trotsiv aine
  uut, tuhatkordset elu t�is.

Ja vaikset muusikat v�is kuulda, nagu ojal
  v�i keset hiit v�i rehe all,
kui tuulamine k�ib ja vili talupojal
  vaob sarjast vaiksel sahinal.

Ja vormid hajusid, k�ik n�is kui unen�gu,
  kus ainult aimatav on seos,
v�i nagu visandlik, umbkaudne joonter�gu,
  eskiisiks j��nud kunstiteos.

�ks peni tigedalt meid luuras kivi taga.
  Seal k�rsitult ta ootas vist,
et saagi kallale taas s��sta �hinaga
  saaks p�rast meie lahkumist.

Ah, sinagi, mu arm, kord oled hauas all, kus
  sind ootab see, mis raibet siin,
mu ��de kauneim t�ht, mu p�eva p�iksevalgus
  mu ingel ja mu hingepiin.

Jah, p�rmuks sinagi saad, ilu kuninganna!
  Kui kinni vaotatud on laud,
ei enam iialgi siis lillenurm sind kanna,
  vaid keset haudu on su haud.

Siis, oh mu kaunitar, sa �tle ussidele
  seal all, kus h�iskab hukk ja h��b,
et sinu kaduv kest, su kuju �rn ja hele
  mu armastuses kestma j��b.


Hing julm ning loid, jumaldet emapuuma,
su embusist lasta end vaevata
ihkan ja s�rmed kauaks kaevata
su juuste tihnikusse pimekuuma;

su alusseelikute voldes ehk
mu haigele oimule leidub pagu,
kus lehvib minu koolnud armust nagu
lillest n�rtsinust magus pehalehk.

Und hagen ma, und, sest elu on vale!
Surmh�muses ��s ei mul uima muud
kui kahetsusvabana anda suud
su ihule kaunilt vaskl�ikivale.

Ei kuristik neela haigutav-must
mu t��ndinud nuukseid nii kui su ase;
oma huulilt mind Lethet juua lase,
oma juukseist hingata unustust.

N��dsest p��le ma oma piinasurma
naudin m�rtri kuuleka r��muga;
sinu rindadest iga s��muga
vimmauputavat ju viinahurma

tunnen uhkavat p�he, imedes
nende veetlevaid hullukoeramarju -
teades, et eal ei s�damele varju
kiilteravais neis iluimedes.


Mu k�rges kambris ootamatult
mind t�na v�isas Kuri Vaim
ja p��des tabada mind patult
ta k�sis: "�tle mulle, kaim,

su armsa kehas, mis on tas just
see k�ige armsam? Mis on seks
neist roosakaist ja mustist asjust,
seal p�imuvaist ta v�ludeks,

mis sulle muust veel kallim?" - "Saatan!
siis vastus libises mu suust.
"K�ik on tas hurm, mis joont ka vaatan,
�ks pole v�hem v�luv muust.

Ei k�si ma neist v�lutuna,
kas �le teist �ks hurm ei il��.
Ta pimestab kui koidupuna
ja lohutab kui pime ��.

On liiga t�iuslik ta keha,
liig rikkalik ta hurma-h��s,
et mingit kokkuv�tet teha
neist suudaks v�eti anal��s.

Mis meeltemuundus m�stiline:
k�ik koos - �ks januv tundejoom!
On muusika ta hingamine
ja tema h��lel on aroom!"


Ma olen nii kui v�rst, v�rst sajulisel maal,
n�rk, aga rikas, noor, kuid raugakepi naal -
kes reveransimoest ei pea, vaid p�lgab seda
ja raskelt igavleb koos oma penidega.
Ei talle r��mu tee ei jahisaak, ei -kull,
ja rahvast laastav surm, ka see on talle null.
Ja lemmiknarri laul, mis k�lksub salmikaupa,
ei enam silenda sel julmal haigel laupa.
Lills�ngist saab tal haud, ja hoovidaamid reas,
need, kellele on head k�ik, kellel kroon on peas
ei oska leida uut nii siivutut tualetti,
et naerma panna see v�iks toda noort skeletti.
Tark, kes tal kulda teeb, ka see ei leidnud ust
ta p�ue, juurimaks sealt v�lja riknemust,
ning verek�mblus ka, mis Roomast meienigi
on j�udnud, meenudes me v�imsail vanuigi,
ei suuda soendada sel laibal verd, sest et
ta sees ei voola muud kui Lethe haljast vett.


Au, kiitus sinule taevastes k�rgustes,
kus oled valitsend, Saatan, ja p�rgustes
s�gavustes, kus, tumm, n��d ulmad v�idetuna!
Sinu varjus mu hing oh leidku l�ppeks luna,
kui Uue Templina kord oksad �le su
otsmiku laotab Hea- ja Kurjatundmispuu!

Tema kohta

[muuda]


Allikata

[muuda]
  • Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut.
  • Raske kunst on olla siiras, mõjumata naeruväärsena.

Välislingid

[muuda]
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Charles_Baudelaire&oldid=122929"