Mine sisu juurde

Eesti vanasõnad

Allikas: Vikitsitaadid

Eestist pärit eestikeelsed või murdekeelsed vanasõnad.

A

  • Aasta ei tunne aastat. (EVS)
  • Aasta pärast kiida noorikut, nädala pärast hoost. (EVS)
  • Aasta teeb mehe vanaks, kaks lapse kavalaks. (EVS)
  • Aastad pole vennaksedu. (EVS)
  • Abi aiast, vari võrgust. (EVS)
  • Aeg aitab arstida. (EVS)
  • Aeg aitab konna mättäle ja kehva kannikale. (EVS)
  • Aeg annab abi (head nõu; arutust). (EVS)
  • Aeg annab head nõu.
  • Aeg jahutab tuska ja kustutab vihatuju. (EVS)
  • Aeg koolitab. (EVS)
  • Aeg kuivatab märja maa ja pillutab pisaraid. (EVS)
  • Aeg küpsetab asju. (EVS)
  • Aeg lõpetab leinapäevad. (EVS)
  • Aeg maksab raha. (EVS)
  • Aeg on õnne asutaja. (EVS)
  • Aeg parandab haavad, aga jätab armid. (EVS)
  • Aeg vanemaks, ega meiegi nooremaks. (EVS)
  • Aeg võidab viimaks vaenu. (EVS)
  • Aeg õpetab albi targemaks. (EVS)
  • Aega ei saa (või) rahaga osta. (EVS)
  • Aega kurel koolda, kuni soo sulab. (EVS)
  • Aega läheb (kulub), asja saab. (EVS)
  • Aegamööda asi parem. (EVS)
  • Aegamööda asjad käivad. (EVS)
  • Aegamööda saab härg jänesele järele
  • Agan leiva jätk, humal õle jätk. (EVS)
  • Agan leivajätku, humal õllejatku. (EVS)
  • Aganik on kevadine leivakast. (EVS)
  • Aganik peab kehva aitama. (EVS)
  • Ahi ahne, pada nõid. (EVS)
  • Ahi ei hakka su eest astuma, ise pead astuma. (EVS)
  • Ahju peal ei saa kindraliks. (EVS)
  • Ahju taga laisa ase. (EVS)
  • Ahjuroop naerab seni tuld, kuni ise on põlenud. (EVS)
  • Ahne kõht ei saa iialgi täis. (EVS)
  • Ahnus ajab auku. (EVS)
  • Aituma, anna veel! (EVS)
  • Aituma eest hea küll. (EVS)
  • Aitumal andjale, kassi kandjale. (EVS)
  • Aja muid, astu ise, käsi teisi, käi ise. (EVS)
  • Aja tühi asjale, karga ise kannule. (EVS)
  • Aja tühi kott püsti, katsu kas seisab. (EVS)
  • Aja viidad, asja saad. (EVS)
  • Amet ei küsi leiba. (EVS)
  • Amet ei teota meest, kui mees ametit ei teota. (EVS)
  • Amet kõik, mis leiba annab. (EVS)
  • Ametil kuldpõhi all. (EVS)
  • Ametit ei kanta seljas, vaid otsa ees. (EVS)
  • Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas. (EVS)
  • Ametmees armas mees, kalamees kallis mees. (EVS)
  • Ametmees leiab leiba igal pool. (EVS)
  • Andja hea mees, tagasinõudja paha mees. (EVS)
  • Andja käsi ei alane. (EVS)
  • Andja tüdib (väsib), saaja ei tüdi (väsi). (EVS)
  • Andjal lühikesed, võtjal pikad näpud. (EVS)
  • Anna aega, aeg annab head nõu! (EVS)
  • Anna aega atra seada, küll siis kündi küllalt saab! (EVS)
  • Anna antu, murra mujalt toodu! (EVS)
  • Anna au ülemale ja alamale! (EVS)
  • Anna ihule, mida ihu igatseb! (EVS)
  • Anna mõis kätte, joob mõisagi nahka! (EVS)
  • Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks. (EVS)
  • Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki. (EVS)
  • Anna põllule, põld annab sinule! (EVS)
  • Annab Jumal lapsi, annab ka lastele leiba (osa). (EVS)
  • Annaks sõbralle kooki, aga enesel ei ole leibagi. (EVS)
  • Arg koer hoiab nahka. (EVS)
  • Arg koer nahka ei müü. (EVS)
  • Arg koer, terve nahk. (EVS)
  • Arm mõjub enam kui hirm. (EVS)
  • Armas laps, kibe vits. (EVS)
  • Armastus ei päri aastaid taga. (EVS)
  • Armastus on pime. (EVS)
  • Armastus sünnib armust. (EVS)
  • Armastusel on kakskümmend paari silmi peas. (EVS)
  • Armu juurde ei aeta hirmuga. (EVS)
  • Armul ei ole põhja. (EVS)
  • Asjata ei saa asja ajada. (EVS)
  • Au ei anta asjata ega tarkust tasuta. (EVS)
  • Au enam kui hea põli. (EVS)
  • Au maksab raha. (EVS)
  • Au sellele, kes au väärt (teeninud). (EVS)
  • Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga. (EVS)
  • Aus mees nähes, kelm kuuldes. (EVS)
  • Aus nimi kallim kui kuld. (EVS)
  • Aus silma ees, kelm selja taga. (EVS)
  • Aus võtmas, kelm tagasi andmas. (EVS)
  • Ausat meest ei hammusta keegi. (EVS)
  • Austa tööd, töö austab sind. (EVS)

E

  • Ees ilu ei lähe ega rõõm perra rühi, ees käivad itkupäevad, taga laste laulupäevad. (EVS)
  • Ees lukk, taga taba, võti minu taskus. (EVS)
  • Ega abi kännust ja kivist saa, vaid inimestest. (EVS)
  • Ega aega ole aiateibast võtta. (EVS)
  • Ega amet leiba küsi
  • Ega ema vits lapsele liiga tee. (EVS)
  • Ega haigus käi mööda puid, haigus käib mööda inimesi. (EVS)
  • Ega hiir viljasalve sure. (EVS)
  • Ega häbi ole härja suurune, häbi nii suur kui tehakse. (EVS)
  • Ega karjane mees ole ega luts leivakõrvane. (EVS)
  • Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole
  • Ega küsija suu peale ei lööda, aga võtja käe peale lüüakse
  • Ega kõht ole narrida. (EVS)
  • Ega kõik lapsed saa Emajõe kaldale. (EVS)
  • Ega kõik lumi lange lagedale. (EVS)
  • Ega lakkudes kõht täis saa. (EVS)
  • Ega laps ole, et tühja asja pärast nutab. (EVS)
  • Ega lapsed kännust kasva ega puust pudene. (EVS)
  • Ega leib ole võsast võetud ega kase oksist katkutud. (EVS)
  • Ega Liisa Liisut tunne. (EVS)
  • Ega maa vilja sigata, vaid taevas. (EVS)
  • Ega magajale kassile hiir suhu jookse. (EVS)
  • Ega mari enne maha lange kui küpseks saanud. (EVS)
  • Ega meest pulma kutsuta, kukkur kutsutakse. (EVS)
  • Ega mehe kübarat lükata, tüdruku pärg lükatakse maha. (EVS)
  • Ega muidu taevasse saa, kui vaeva ei näe. (EVS)
  • Ega määritud ratas karju. (EVS)
  • Ega naer nahka riku ega tühi jutt tükki võta. (EVS)
  • Ega oma silm peta. (EVS)
  • Ega pajust palki saa. (EVS)
  • Ega palju köha tee ega küllalt käsi riku. (EVS)
  • Ega pidu enne parane, kui võõrad ei vähene. (EVS)
  • Ega pill peret toida, pill toidab kõrtsimaid. (EVS)
  • Ega pudru nii palavalt sööda kui keedetakse. (EVS)
  • Ega puust pulma tehta ega au aiateibast. (EVS)
  • Ega rahal silmi ole, kui enesel ei ole. (EVS)
  • Ega raha taskus karju. (EVS)
  • Ega selg kaeru kasvata ega mees nahatäiest sure. (EVS)
  • Ega soe konti riku (nurisemine nahka riku). (EVS)
  • Ega sõda soola, leiba too. (EVS)
  • Ega surnud vares enam lenda. (EVS)
  • Ega suu kulu. (EVS)
  • Ega suu sarvest ole. (EVS)
  • Ega söök mehe suhu jookse. (EVS)
  • Ega talv taevasse jää. (EVS)
  • Ega teist maksa enam uskuda kui silmaga näed. (EVS)
  • Ega tõbi nii ruttu lähe kui tuleb. (EVS)
  • Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb
  • Ega töö konn ole, et eest ära hüppab
  • Ega unest rõõska saa. (EVS)
  • Ega vale vaka alla jää. (EVS)
  • Ega venelane mõõgaga selja taga seisa. (EVS)
  • Ega vihm (lumi) taeva jää. (EVS)
  • Ega viin mehe peale kipu, kui mees viina peale ei kipu. (EVS)
  • Ega võõra silma tule vett. (EVS)
  • Ega õnn inimest otsi, inimene peab õnne otsima. (EVS)
  • Ega üksi lauldes või elada. (EVS)
  • Ei asja ees ega teist taga. (EVS)
  • Ei hullu külvata ga künta, hull sigineb enesest. (EVS)
  • Ei iga kord ole seal suurt tuld, kust tõuseb suur suits. (EVS)
  • Ei kaht asja või korraga teha. (EVS)
  • Ei kahte head või saada. (EVS)
  • Ei kirikupäev võlgu jää. (EVS)
  • Ei kusagil noka nõu aita. (EVS)
  • Ei lõppe tegija töö ja magaja uni
  • Ei maial ole osa ega näljasel leent. (EVS)
  • Ei mina tea, mis sinu toa peal ega sina, mis minu südames. (EVS)
  • Ei märjale maale ole vett vaja. (EVS)
  • Ei naine naljalt teist lähe kiitma. (EVS)
  • Ei ole ette öeldud, mis takka tuleb. (EVS)
  • Ei ole kõik lambad, kes valget villa kannavad. (EVS)
  • Ei ole nii uteke kui näöst näitab. (EVS)
  • Ei ole rutul rooga ega maial magu. (EVS)
  • Ei ole seda väärt, mis sööb. (EVS)
  • Ei ole suutäiel ega leivalaual olnud. (EVS)
  • Ei ole töid, ei ole leiba. (EVS)
  • Ei ole veel Tartus käinud. (EVS)
  • Ei riie meest ehi, mees ehib riiet. (EVS)
  • Ei saa enne väravast läbi, kui värav avatud. (EVS)
  • Ei saa puust poega ega laastust last. (EVS)
  • Ei talv anna, vaid talv tahab. (EVS)
  • Ei tohi teist enne kiita kui külimitt soola ühes ära söödud. (EVS)
  • Ei upsi uus kuub, vaid tantsib täis kõht. (EVS)
  • Ei viga ämmal, minial mitu viga. (EVS)
  • Ei viletsus (õnnetus) hüüa tulles, küll aga hüüab minnes. (EVS)
  • Ei virgal puudu tööd ega laisal aega. (EVS)
  • Ei või kaht surma surra. (EVS)
  • Ei või sealt võtta, kuhu pole pandud. (EVS)
  • Ei või teise haava enne mähkida, kui oma veel jookseb. (EVS)
  • Ei või tütarlast enne tunda, kui tanukandjaks saab. (EVS)
  • Ei ükski amet ole nii halb, et meest ei toidaks, kui mees ise mees. (EVS)
  • Ei ükski sünni targaks. (EVS)
  • Eineta ei või elada. (EVS)
  • Eks on oleks'i poolvenda, läks oakaunaga Soome, sinna ta ka jäi. (EVS)
  • Eks ükskord puutu näpud ikka põhja. (EVS)
  • Ela ise, lase teisi ka elada. (EVS)
  • Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval
  • Elab õnne ulu all ja magab Maarja kaenlas (= käsi käib hästi). (EVS)
  • Elu hullem kui põrgus. (EVS)
  • Elust surma pisut sammu. (EVS)
  • Ema arm igaks ajaks. (EVS)
  • Ema edevus, tütre takistus. (EVS)
  • Ema ees, tütar kannul. (EVS)
  • Ema hellitab, isa karistab. (EVS)
  • Ema karistab küll tütart, aga ei kasvata poega. (EVS)
  • Ema mees ei ole ikka lapse isa. (EVS)
  • Ema piim kosutab, võõras piim kahandab. (EVS)
  • Ema pilli tantsib pere. (EVS)
  • Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. (EVS)
  • Ema sureb, isa põgeneb. (EVS)
  • Ema toimetab enne koitu, tütar magab keskhommikuni. (EVS)
  • Ema tuntud, isa tundmata. (EVS)
  • Ema väga vana, tütar liiga noor. (EVS)
  • Enam andel jätku kui ahnel kõhtu. (EVS)
  • Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas
  • Enam teeb suur suikuja kui kaua magaja. (EVS)
  • Enam tehakse nõuga kui jõuga
  • Enam vaeva ähkijal kui väljapühkijal. (EVS)
  • Enam vana kasukas kui uus kuub. (EVS)
  • Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll
  • Endine ei aita, kui praegune ei kõlba. (EVS)
  • Endine lõpeb pea, kui uut peale ei panda. (EVS)
  • Enne ehita kaev, siis maja! (EVS)
  • Enne jaagupit palu vihma, pärast tuleb isegi. (EVS)
  • Enne jaani palu vihma, pärast jaani talu vihma! (EVS)
  • Enne mõtle, pärast ütle. (EVS)
  • Enne saab külla küljest kui nälja otsast. (EVS)
  • Enne surma ei ole keegi tark. (EVS)
  • Enne talve küntud, pool rammutud. (EVS)
  • Enne tarvis isu, siis lusikat. (EVS)
  • Enne töö tehakse, pärast palk maksetakse. (EVS)
  • Enne veski, pärast veskilised. (EVS)
  • Enneaegsed lapsed ei jää elama. (EVS)
  • Ennem lähed ise, kui et laiska käsid. (EVS)
  • Ennem olgu valge leib ja must hein kui valge hein ja must leib. (EVS)
  • Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom
  • Ennem saab külla otsast kui nälja otsast. (EVS)
  • Esimene tütar eide tõttu, teine teise õe tõttu, kolmas mitte kuidagi. (EVS)
  • Esimene vasikas l�heb ikka aia taha. (EVS)
  • Esimesel p�eval v��ras armas, teisel p�eval koormaks, kolmandal haiseb. (EVS)
  • Ette s��dud leib on kibe. (EVS)
  • Ettekartmine parem kui takkakahetsemine. (EVS)
  • Ettevaatamine on k�ige tarkuse ema. (EVS)

H

  • Habe kasvab k�rmemini kui aru. (EVS)
  • Habe mehe au, t�tar mehe k�rgus, naine mehe n�u. (EVS)
  • Habe vanataadi ilu. (EVS)
  • Haige (vigane) laps emale k�ige armsam. (EVS)
  • Haigus on surma k�sk. (EVS)
  • Haigus s��dab ja joodab, aga ei lihuta. (EVS)
  • Haigus toidab ise. (EVS)
  • Hakka peast kinni, saad sabasse! (EVS)
  • Hakkaja (osav) kisub kivistki leiba v�lja. (EVS)
  • Halb kaup haiseb. (EVS)
  • Haledus ajab silmad paisuma. (EVS)
  • Hall pea kisub haua poole. (EVS)
  • Halli pead austa, kulupead kummarda! (EVS)
  • Haned l�hevad, hallad k�ivad; luiged l�hevad, lund (lumi) tuleb. (EVS)
  • Hanssu meheks ei arvata ega kiiska kalaks peeta. (EVS)
  • Harakas alati sea seljas, ei n�e keegi; hunt korra karjas, k�ik karjuvad. (EVS)
  • Harakas ei s�nni varesega paari. (EVS)
  • Harva astub �nn talusse, sagedamini kahi k�lasse. (EVS)
  • Harva harak sea seljas, vana vares igap�ev. (EVS)
  • Harva kehva pajas seapea. (EVS)
  • Harva vaeslaps saab punaseks ja siiski seda ei sallita. (EVS)
  • Hea annab v�hestki, paha ei anna paljustki. (EVS)
  • Hea asi n�uab aega (iga asi tarvitab aega). (EVS)
  • Hea ei tule �helt poolt, kui teine ei tee head. (EVS)
  • Hea h�rg s��ma, verisarv vedama. (EVS)
  • Hea ilm ei riku kuube ega kasukat. (EVS)
  • Hea inimene tuleb isegi, paha ei tule paludeski. (EVS)
  • Hea kerjata, kui kott k�es. (EVS)
  • Hea kiidab kaunist paremat. (EVS)
  • Hea laps h�nda vaja, - muidu l�heb metsa hundiks. (EVS)
  • Hea laps kasvab vitsata. (EVS)
  • Hea laps, kes h�sti tantsib, parem veel, kes paigal seisab. (EVS)
  • Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski. (EVS)
  • Hea lepikus lebada, parem p��sa all p��nutada (puhata). (EVS)
  • Hea lugu laseb ennast kaks korda laulda. (EVS)
  • Hea naine paneb 10 penikoormat pingi alla, paha v�tab. (EVS)
  • Hea naine vaese varandus. (EVS)
  • Hea naine v�ib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte
  • Hea oleks, kui oleks; parem kui ei olekski. (EVS)
  • Hea on kes (kui) h�sti tantsib, parem veel, kes paigal seisab. (EVS)
  • Hea on uneski hea. (EVS)
  • Hea parema kannupoiss. (EVS)
  • Hea p�li ajab hukka. (EVS)
  • Hea r��gib paremat taga. (EVS)
  • Hea s�na ei tee kahju. (EVS)
  • Hea s�na leiab hea paiga. (EVS)
  • Hea s�na mahub igale poole. (EVS)
  • Hea s�na parem kui 100 rubla. (EVS)
  • Hea s�na s��b (v�idab) v��ra v�e. (EVS)
  • Hea teha, aga paha vastata. (EVS)
  • Hea tehtud aegam��da, pea tehtud pilla-palla. (EVS)
  • Hea �lu n�it�b oma au v�lja. (EVS)
  • Head inimest tuntakse h�lli, kurja veel kotigi sisse. (EVS)
  • Head last n�hakse ukse taha, paha ei p�lve ettegi. (EVS)
  • Head m�letatakse heaga, kurja kurjaga. (EVS)
  • Head s�brad h�da-ajal nagu suled tuule k�es. (EVS)
  • Head s�nad jahutavad rohkem kui k�lm vesi. (EVS)
  • Head teod unuvad varsti. (EVS)
  • Heal ajal saadud, pahal ajal peetud. (EVS)
  • Heal ei ole iga, kurjal ei ole surma. (EVS)
  • Heal lapsel m�nda (mitu) nime (palju nimesid). (EVS)
  • Heal t��l k�ib kasu kannul. (EVS)
  • Heast ei saa kellelegi, halba saab iga�hele. (EVS)
  • Heategu leiab harvasti t�nu. (EVS)
  • Heategu leitakse eest. (EVS)
  • Heateo palk - kuri malk. (EVS)
  • Heida s�braks, aga mitte korraga! (EVS)
  • Heinamaa on p�llu peremees (ema). (EVS)
  • Heldel ei ole helmeid, sitkel on siidi. (EVS)
  • Heldus lubab, kehvus keelab. (EVS)
  • Herits kiidab ennast, �ige mees teist. (EVS)
  • Hilbud naeravad, nartsud nutavad. (EVS)
  • Hilja kirikusse, vara veskile, saab ennemini tagasi. (EVS)
  • Hilja on saksa rutt. (EVS)
  • Hilja saab ilusaks, pea saab pilla-palla. (EVS)
  • Hilp ees l��b taluka taga surnuks. (EVS)
  • Hilp ees, talukas taga, saapad jalas, varbad v�ljas. (EVS)
  • Hirmul on suured silmad
  • Hirmuta kasvab, auta elab. (EVS)
  • Hobu on loodud t��tegijaks, aga mitte vaevan�gijaks
  • Hobune ei pese ilmaski, ikke n��b, karu koa ei pese, k�ik kardavad
  • Hobune k�sib v�hilt villu, v�hil enesel ainult kaks karva. (EVS)
  • Hoia kopikut �nne ajal, kopik l�heb rublale h�da ajal! (EVS)
  • Hoia suu kinni, s�da jahtub �ra! (EVS)
  • Hoidjal osa, kaitsjal kasu. (EVS)
  • Hommik on �htust targem
  • Hommikul kiida aset, �htul ilma! (EVS)
  • Hommikune t�� kuld, �htune muld. (EVS)
  • Homseks hoia leiba, aga mitte t��d! (EVS)
  • Hoobelda kergem kui teha. (EVS)
  • Hoolas ettevaatamine pistab �nnetuse silmad peast. (EVS)
  • Hooletu mees hobuseta, laisk naine lammasteta. (EVS)
  • Hooletus ees, �nnetus taga. (EVS)
  • Hooletus ja �nnetus on seltsimehed. (EVS)
  • Hooletus on laisa ema. (EVS)
  • Hooletus orja ema, laisk ei pea leiba kinni, virgal k�ht ja kott on t�is. (EVS)
  • Hoolikas korjab, laisk p��rab p�kad vastu taevast. (EVS)
  • Hoolsale maksetakse hinda, maidale malka. (EVS)
  • Hoolsam kodu, ausam ahju peal. (EVS)
  • Hukka l�inud head humalad, kahju kalleist linnastest. (EVS)
  • Hulga maa peal l�heb tihane m�tuseks. (EVS)
  • Hulgusel kodu k�ikjal.
  • Hulk kokki, lahja leem. (EVS)
  • Hulk teeb hulga t��. (EVS)
  • Hull kiidab orja t��d, laisk kiidab lapse t��d. (EVS)
  • Hullu karjase kannikas s��akse ikka �ra. (EVS)
  • Hullu last ei paluta pulma. (EVS)
  • Hullul peal (joodikul) on palju vaeva. (EVS)
  • Hullul s�nad huulte peal, targal hammaste taga. (EVS)
  • Hundid s��nud, lambad terved.
  • Hunt unustab, koer unustab, mees m�letab. (EVS)
  • H�benemine ei teota t�tarlast. (EVS)
  • H�bi Hiiumaal �kkeks tehtud (�tlus h�bistajale). (EVS)
  • H�bi l�ks h�rjaga randa, rannast mere j��le, kukkus sisse karsumdi. (EVS)
  • H�bi nii suur kui h�benetakse. (EVS)
  • H�bi r��kida, vaev vait olla. (EVS)
  • H�da ajab h�rja kaevu, n�lg hundi karja. (EVS)
  • H�da ajab (�petab) paluma, hea p�li hooplema. (EVS)
  • H�da ajal antakse h�rg, kui h�da m��das, ei h�rja h�ndagi. (EVS)
  • H�da ei anna h�beneda, t�hi k�ht ei k�rgistella. (EVS)
  • H�da hull, ei mees. (EVS)
  • H�da koolitab (�petab) mehe targaks. (EVS)
  • H�da k�ige asja alustus. (EVS)
  • H�da linnas, h�da laanes, aga k�ige suurem h�da elada kavalate inimeste seas. (EVS)
  • H�da murrab ka raua katki. (EVS)
  • H�da puis, h�da mais. (EVS)
  • H�da r��kida, h�da r��kimata j�tta (vait olla). (EVS)
  • H�da suurem kui k�sk. (EVS)
  • H�daga peab k�ik �ra s��ma, sealihad ja kanamunad. (EVS)
  • H�dalisel pole h�nda taga, tiidsal teed ees, pikalisel pead otsas. (EVS)
  • H�das leiab inimene viis n�u. (EVS)
  • H�id s�pru h�d�-ajal l�heb sada loe peale. (EVS)
  • H�iska siis, kui m�ele saad. (EVS)

I

  • Iga aeg k�sib oma t��d taga. (EVS)
  • Iga algus on raske (r�nk). (EVS)
  • Iga jalg teeb isej�lgi. (EVS)
  • Iga juttu ei v�i uskuda. (EVS)
  • Iga king vajutab (pigistab) oma jalga. (EVS)
  • Iga (k�ik) katset�� on raske. (EVS)
  • Iga lind haub oma muna, k�gu v�tab teise oma. (EVS)
  • Iga maa (p�ld) ei kanna igasugust vilja. (EVS)
  • Iga mari pole maasikas. (EVS)
  • Iga pilli j�rele ei saa tantsida. (EVS)
  • Iga p�ev ei ole p�hap�ev. (EVS)
  • Iga p�ev toob iset��d. (EVS)
  • Iga sammu vaata ette, enne kui astud. (EVS)
  • Iga t�� ajab oma aega taga. (EVS)
  • Iga vili saab omal ajal k�pseks. (EVS)
  • Igakord ei ole viga joogis, vaid vahel (m�nikord) ka vasikas. (EVS)
  • Igal asjal kaks otsa. (EVS)
  • Igal h�dal oma arst, igal t�vel oma tohter. (EVS)
  • Igal inimesel omad head ja vead. (EVS)
  • Igal maal oma viis. (EVS)
  • Igal n�mmel isenimi, igal marjal isemagu. (EVS)
  • Igal oinal oma mihklip�ev.
  • Igal pool hea, kodus k�ige parem.
  • Igal talul oma taar, igal perel oma viis. (EVS)
  • Igamees kiidab ennast, rebane oma saba. (EVS)
  • Igamees kiidab oma kapsaid. (EVS)
  • Igamees kiidab oma, vaene kotti. (EVS)
  • Igamees teab, kust ta king pigistab. (EVS)
  • Igasse kotti ei heideta ega igale palujale anta. (EVS)
  • Igavam ootus kui lootus. (EVS)
  • Iga�hel kasvavad k��ned enese (omale) poole. (EVS)
  • Iga�hel (mehel) ise m�tted. (EVS)
  • Iga�hel oma armas. (EVS)
  • Iga�ks enese poole. (EVS)
  • Iga�ks oma seltsiga. (EVS)
  • Iga�ks oma �nne sepp. (EVS)
  • Iga�ks omaga, vaene sant kotiga. (EVS)
  • Iga�ks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada
  • Iga�ks takka tark, ette ei tea keegi. (EVS)
  • Iga�ks teab ise, mis ta teeb ja mis ta s��b. (EVS)
  • Ika kant l�ikab
  • Ikka abi saab, kui arstitakse. (EVS)
  • Ilm �petab hilja. (EVS)
  • Ilm �petab inimese, raske koorm hobuse. (EVS)
  • Ilm teeb, ilm s��b. (EVS)
  • Ilma ei saa (j�ua) soojaks k�tta. (EVS)
  • Ilma jutt kui merelaine. (EVS)
  • Ilma suud ei j�ua �kski sulgeda. (EVS)
  • Ilu ei panda patta ega kaunidust katlasse. (EVS)
  • Ilu maksab sada rubla, tegu ei tengagi. (EVS)
  • Iluga ei elata, punaga ei keedeta putru. (EVS)
  • Iluga ei keedeta leent, karvaga kapsaid. (EVS)
  • Ilus hobune, ilusad valjad. (EVS)
  • Ilus ilmale, kuulus k�igile, kodu ei k�lba kuhugi.
  • Ilus n�gu, paha tegu. (EVS)
  • Ilus peenikest pidada, kuri peenikest kududa, paha pesta peenikesta. (EVS)
  • Ilus �un, uss sees. (EVS)
  • Inimene ei kasva karistuseta. (EVS)
  • Inimene eksib s�na pealt, hobune nelja jala pealt. (EVS)
  • Inimene l�heb aasta vanemaks, kaks targemaks. (EVS)
  • Inimene l�heb �nne peale, sikk sarve peale. (EVS)
  • Inimene l�heb vanemaks, tõbi nooremaks. (EVS)
  • Inimene mõtleb, Jumal juhib (aitab, teab). (EVS)
  • Inimene nina otsa näeb, ea otsa ei näe. (EVS)
  • Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas.
  • Inimene on loodud tööd tegema, lind laulma. (EVS)
  • Inimene on ukse teinud, aga uks ei ole inimest saanud. (EVS)
  • Inimene peab enam mõtlema kui rääkima. (EVS)
  • Inimene püüab raha, raha hinge. (EVS)
  • Inimene saab töö eest, lind laulu eest. (EVS)
  • Inimene õpib niikaua kui elab. (EVS)
  • Inimene püüab ikka suuremat suutäit kui suhu mahub. (EVS)
  • Inimese nägu ununeb, teod ei unune. (EVS)
  • Inimese tahtmine on ta taevariik. (EVS)
  • Isa (ema) süda laste küljes. (EVS)
  • Isa hirm kõigeks eaks. (EVS)
  • Isa kogub, poeg pillutab. (EVS)
  • Isa kuri, ema kuri, veel kurjem venna naine. (EVS)
  • Isa olgu sikk ehk sokk, kui aga ise olen mees. (EVS)
  • Isa, pea kübar peas, kuni elad laste seas! (EVS)
  • Isa saab küll naise, aga lapsed ei saa ema. (EVS)
  • Isa sepp, poeg sepp, poja pojast saab mitu seppa. (EVS)
  • Isa sõna enam kui ema vits. (EVS)
  • Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu.
  • Ise ees, ise rees, ise ree pära peal. (EVS)
  • Ise mees, ise mehike. (EVS)
  • Ise tarkus, ise kavalus. (EVS)
  • Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste

J

  • Jaagup külvab heina liiva, Laurits raudnaelu. (EVS)
  • Jaagupipäeval lüüakse raudnael rohu sisse. (EVS)
  • Jaagupipäevani salve, pärast jaagupit salvest väljaa. (EVS)
  • Jaan joob piima, Jaagub lakub kakku, - Laurits - hoppis lokka. (EVS)
  • Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma
  • Jagajale jäävad näpud
  • Jagajale jäävad sõrmed paljaks. (EVS)
  • Jalahoop surmahoop. (EVS)
  • Jalg seina, hambad varna. (EVS)
  • Joobnud tuntakse jalust. (EVS)
  • Jooda meest, küll mees näitab oma taba. (EVS)
  • Joodik sööb, joodik joob, joodikule Jumal annab ka. (EVS)
  • Joodikud kukuvad pehmesti. (EVS)
  • Joodikul joodiku õnn. (EVS)
  • Julge hundi rind on rasvane
  • Julge koer müüb vahel naha. (EVS)
  • Julge pead toidab, arg suretab. (EVS)
  • Julgele hundile tuleb pea ots. (EVS)
  • Julgus ei aita Jumala vastu. (EVS)
  • Julgus ei varja sõjameest surma eest. (EVS)
  • Julgus on suurem kui vägi. (EVS)
  • Julgus tõstab, julgus tapab. (EVS)
  • Jumal loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese. (EVS)
  • Jutt suurem kui asi. (EVS)
  • Jutt tuleb jutust, kõne kõnest. (EVS)
  • Jänes šampust ei joo.
  • Jänes teeb öösi rohkem jälgi kui lammas kogu suvel. (EVS)
  • Järv küla iluks, tüdruk maja iluks. (EVS)
  • Jõua aegamööda! (EVS)
  • Jõudu mööda igaüks elab. (EVS)
  • Jõuluõhtu jõudes õhtu (jõuab tuttu kätte). (EVS)

K

  • Kaaren kaarna silma välja ei noki. (EVS)
  • Kaaren lepib kaarnaga. (EVS)
  • Kaarnasulega kirjutatakse kohtukirjad. (EVS)
  • Kaasavara kaotab naise (tüdruku) vead. (EVS)
  • Kade kaob, karvad jäävad suitsema. (EVS)
  • Kade langeb ikka iseenese mõõka. (EVS)
  • Kadeda kari ei kasva ega õela õu õitse. (EVS)
  • Kadeda kodu ei suitse, õela au ei õitse. (EVS)
  • Kadedus kaabib iseennast ja ihnus imeb ise oma rammu. (EVS)
  • Kadedus katkub oma kana. (EVS)
  • Kahe käega ei saa enam tagasi, mis ühe käega välja viskad. (EVS)
  • Kahel ikka kahe nõu. (EVS)
  • Kahele surra liig, kolmele elada vähe. (EVS)
  • Kahju ei tule kell kaelas. (EVS)
  • Kahju ja õnnetus ei sõida kellaga. (EVS)
  • Kahju õpetab mehe kavalaks. (EVS)
  • Kahju päästab silmad lahti. (EVS)
  • Kahju teeb targaks. (EVS)
  • Kaja oskab iga keelt. (EVS)
  • Kaks kassi ei sünni ühte kotti. (EVS)
  • Kaks kolmat ei jätä. (EVS)
  • Kaks kõnelevad, kolmas olgu vait. (EVS)
  • Kaks leekuningat ei mahu ühe katuse alla. (EVS)
  • Kaks silma ulatuvad kaugemale kui üks. (EVS)
  • Kaks uhket ei või üheskoos käia. (EVS)
  • Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem. (EVS)
  • Kali, ära kääri üle jõu (ääre)! (EVS)
  • Kana otsid, muna kaotad. (EVS)
  • Kandjal ei puudu maad ega sõudjal vett. (EVS)
  • Kannatajal ikka kaks otsa. (EVS)
  • Kannatus võidab kõik. (EVS)
  • Kapsad ei kasva kastmata. (EVS)
  • Karda härga eest ja hobust tagant, aga kurja inimest igalt poolt! (EVS)
  • Kari kaitseb karja. (EVS)
  • Karjatee peal ei kasva rohtu. (EVS)
  • Karu kõige kangem, rebane kõige kavalam. (EVS)
  • Karukasukas ei karda külma. (EVS)
  • Kas oled mind näinud sõitmas selle valge hobusega, kelle ma vale eest saanud?. (EVS)
  • Kask ei kasva kuuse kännu peale. (EVS)
  • Kass ja koer ei lepi iial kokku. (EVS)
  • Kass paneb saba pandiks. (EVS)
  • Kass sööb kaua hoituse, hiir sööb pikalt peetuse. (EVS)
  • Kassi keeles 8 tõugu surmarohtu, koera keelel 9 tõugu ohtu. (EVS)
  • Kassi pärast ei minda kalaranda ega saba loru pärast laadale. (EVS)
  • Kassil saba koormaks
  • Kaste jäljelt küntakse kulda. (EVS)
  • Kaste on vihma karjapoisike. (EVS)
  • Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest. (EVS)
  • Kasvab saak, kasvab himu. (EVS)
  • Katsudes kasvab rammu, vaadates himu. (EVS)
  • Katsumata ikka kaunis, maitsemata ikka magus. (EVS)
  • Kaua kits kiitusega elab. (EVS)
  • Kaua seisab koera kaelas vorst ehk narril hea asi. (EVS)
  • Kaua tehakse kaunikene, pea tehtud pilla-palla. (EVS)
  • Kauaks lühikest laulu laulad või vaese vara jagad. (EVS)
  • Kauaks sant kotiga viha peab; läheb kott raskeks, viskab maha, läheb ise külasse, võtab üles. (EVS)
  • Kaugelt kägu kuulus. (EVS)
  • Kaup vanem kui meie. (EVS)
  • Kauple kui juut, maksa kui saks! (EVS)
  • Kavalale kannikas, narrile naeru. (EVS)
  • Kavalus ja himu on vennad. (EVS)
  • Keda ei tunneta toimis, seda ei silmata siidis. (EVS)
  • Keda õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni. (EVS)
  • Keegi ei keeda au pärast leent ega tee ilu pärast kalja. (EVS)
  • Keelatud vili on magus
  • Kehv suvi, lahja sügis. (EVS)
  • Kehvuse pada keedab kesi. (EVS)
  • Kel amet, sel leiba. (EVS)
  • Kel anda, sel võtta. (EVS)
  • Kel hool, sel koor. (EVS)
  • Kel jalad põlvini poriga, sel suu kõrvuni väega. (EVS)
  • Kel janu, sel jalad, kel nälg, sel näpud. (EVS)
  • Kel kavalust, sel tarkust. (EVS)
  • Kel kohus, sel õigus; kel õigus, sel võimus. (EVS)
  • Kel kukkur, sel kohus; kel vägi, sel võimus. (EVS)
  • Kel käed rüpes, sel nälg kõhus. (EVS)
  • Kel käpud, sel upud. (EVS)
  • Kel lauda ees, sel lauda taga. (EVS)
  • Kel nälg, sel jalad. (EVS)
  • Kel pikk saba, laseb saba pikalt joosta. (EVS)
  • Kel pole tööd, otsib tööd. (EVS)
  • Kel püksid jalas, küll see naise saab. (EVS)
  • Kel raha, sel sõpru. (EVS)
  • Kel suur tulek, sel suur minek. (EVS)
  • Kel suurem suu, sel suurem õigus. (EVS)
  • Kel tarkus peas, sel ohjad peos. (EVS)
  • Kel õnn, see elagu, kel tervis, see tehku tööd. (EVS)
  • Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. (EVS)
  • Kelle katuse all, selle võimuse all. (EVS)
  • Kelle küüned külmetavad, küll see kindad kätte võtab. (EVS)
  • Kelle käsi liigub, selle suu maigub. (EVS)
  • Kelle laps, selle nimi. (EVS)
  • Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan. (EVS)
  • Kelle sõna kuuled, selle sulane oled. (EVS)
  • Kelle tubakas, selle tuli. (EVS)
  • Kellel pea ei jaga, sellel jagavad jalad.
  • Kellele Jumal ameti annab, sellele annab ta mõistust. (EVS)
  • Kellest süda täis, sellest räägib suu. (EVS)
  • Kelm kiidab ennast, õige mees teisi. (EVS)
  • Kelm petab kelmi. (EVS)
  • Kelm tüssab kõiki, olgu sõber või naaber. (EVS)
  • Kerge lubada, aga mitte anda. (EVS)
  • Kerge lubada, raske täita. (EVS)
  • Kerge maha kukkuda, raske üles tõusta. (EVS)
  • Kergeid jalgu kiidetakse, laisku jalgu laidetakse. (EVS)
  • Kergem laita kui paremini teha. (EVS)
  • Kes aega viidab, see aega saab. (EVS)
  • Kes edasi ei lähe, läheb tagasi. (EVS)
  • Kes ees, see mees. (EVS)
  • Kes ei mõista kannatada, see ei mõista elada. (EVS)
  • Kes ei saa süües kõhtu täis, ei see saa lakkudeski. (EVS)
  • Kes ei sünni sauna, ei sünni mõisa. (EVS)
  • Kes ei taha paluda, see saata merele. (EVS)
  • Kes ei taha tööd teha, ei pea sööma. (EVS)
  • Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema. (EVS)
  • Kes ei täna piskust, ei täna paljust. (EVS)
  • Kes ei tööta, see ei söö.
  • Kes enne koitu kobistab, see vara leivameheks saab. (EVS)
  • Kes enne nii tark kui pärast. (EVS)
  • Kes enne veskile tuleb, enne järge saab. (EVS)
  • Kes hauas, see hinnas. (EVS)
  • Kes head otsib, parema leiab. (EVS)
  • Kes heaga ei kuule, peab kibedaga kuulma. (EVS)
  • Kes heast paremat otsib, see pahema leiab. (EVS)
  • Kes hirmuta kasvab, see armuta elab. (EVS)
  • Kes hoiab, ei õhka. (EVS)
  • Kes hästi määrib, hästi sõidab. (EVS)
  • Kes hästi tahab surra, peab hästi elama. (EVS)
  • Kes iga päev tahab ilus käia, ei saa harvagi kena käia. (EVS)
  • Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks ussi leiab. (EVS)
  • Kes jõuab ilma pilli tantsida? (EVS)
  • Kes kahju kardab, see õnne ei leia (kasu ei leia). (EVS)
  • Kes kannatab, see kaua elab. (EVS)
  • Kes kardab, ei kahetse. (EVS)
  • Kes karja ei kaitse, see leiba ei maitse. (EVS)
  • Kes kassi ei toida, toidab hiiri
  • Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab
  • Kes kaua ootab, kauni saab. (EVS)
  • Kes kaugel käib, palju näeb. (EVS)
  • Kes keeldu ei kuule, peab kahetsema. (EVS)
  • Kes kellaga lehma otsib, see ronisaba saab. (EVS)
  • Kes koerust teeb, see kolkida saab. (EVS)
  • Kes kooleb, koju läheb; kes elab, ette puu teeb. (EVS)
  • Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa. (EVS)
  • Kes korjab, see leiab. (EVS)
  • Kes korra ennast k�rvetanud, kardab tuld. (EVS)
  • Kes kuulmata sandi p�rast kaht jutlust peab. (EVS)
  • Kes k�lje k�rvetanud, tunneb tule. (EVS)
  • Kes k�sib vaese valust ehk kerjaja t�hjast k�hust. (EVS)
  • Kes k�ik p�had �r� peab, see k�ik n�ljad �r� n�eb. (EVS)
  • Kes k�ik sood solgib, k�ik marjad maitseb. (EVS)
  • Kes k�ikide meele p�rast tahab olla (tahtmist t�ita), ei j�ua kellegi meele p�rast olla (tahtmist t�ita). (EVS)
  • Kes k�neleb, see k�lvab, kes kuuleb, see l�ikab. (EVS)
  • Kes k�neleb, sel �igus. (EVS)
  • Kes k�rgele ronib, see s�gavale kukub. (EVS)
  • Kes k�verust k�lvab, viletsust l�ikab. (EVS)
  • Kes leemega (supiga) suu p�letanud, puhub ka vee peale. (EVS)
  • Kes leplik heaga, see leplik pahaga. (EVS)
  • Kes liig palju m�tleb, j�uab v�he �ra teha (teeb v�he). (EVS)
  • Kes magab, on vaene. (EVS)
  • Kes mees siin, see mees seal, see mees igal pool. (EVS)
  • Kes mees s��b, see mees l��b (teeb). (EVS)
  • Kes mees �hest, see mees teisest. (EVS)
  • Kes naisterahvast pahandab, see elu�nne kaotab. (EVS)
  • Kes noorelt nobe, see virk vananagi. (EVS)
  • Kes noores p�lves ei k�lva, n�eb vanuses n�lga. (EVS)
  • Kes oma last armastab, see teda ka karistab
  • Kes palju k�neleb, palju v�ltsib (valetab). (EVS)
  • Kes palju laenab, pea leinab. (EVS)
  • Kes palju lobiseb, palju valetab. (EVS)
  • Kes palju n�eb, palju �pib. (EVS)
  • Kes palju otsib (valib), pahema saab. (EVS)
  • Kes palju teeb, see palju saab. (EVS)
  • Kes pandib, see sandib. (EVS)
  • Kes piskuga ei m�ista elada, ei saa paljuga ammugi l�bi. (EVS)
  • Kes pole hoonet ehitanud, m�tleb seinad maast kasvavat. (EVS)
  • Kes p�rast naerab, naerab k�ige paremini! (EVS)
  • Kes p�hja joob, poja saab. (EVS)
  • Kes p�ldu toidab, seda toidab p�ld j�lle. (EVS)
  • Kes saab santi sundida, kui sant ei taha (suuda) k�ndida. (EVS)
  • Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise.
  • Kes sind naerab, sealt (sellest) mine m��da, kes sind kiidab, seal pane silmad kinni. (EVS)
  • Kes suud ei oska pidada, peab kahju kandma. (EVS)
  • Kes suureks tahab saada, hakkab v�ikeselt. (EVS)
  • Kes talguid suudab vorstega s��ta. (EVS)
  • Kes targem, see tasugu, s�naseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu. (EVS)
  • Kes teab, mitu tuult jalgade all. (EVS)
  • Kes tegi? Ise tegi. (EVS)
  • Kes teisele auku kaevab, ise sisse langeb. (EVS)
  • Kes teisele nime annab, see ise seda kannab
  • Kes tera ei korja, vakka ei saa. (EVS)
  • Kes tuult k�lvab, tormi l�ikab. (EVS)
  • Kes t�tre tahab saada, peab ema meelitama. (EVS)
  • Kes t��d taga ei aja, seda ajab t�� taga. (EVS)
  • Kes t��d teeb, leiba leiab. (EVS)
  • Kes t��d teeb, mustaks saab. (EVS)
  • Kes t��d teeb, on rikas ja n�id. (EVS)
  • Kes t��d teeb, see r��mu n�eb. (EVS)
  • Kes vaeslast l��b, selle k�ed l�hevad l�mpi. (EVS)
  • Kes vaeslast varrule kutsub ehk puujalga pulma. (EVS)
  • Kes valetab, see varastab. (EVS)
  • Kes vana ei paika (lapi), see uut ei saa. (EVS)
  • Kes vanemate s�na ei taha kuulda, peab vasikanahka kuulma. (EVS)
  • Kes vara �les t�useb, leiab �nne. (EVS)
  • Kes varest valib, kui tedreparv ees. (EVS)
  • Kes varga eest v�ib seista. (EVS)
  • Kes viimasena naerab, naerab paremini.
  • Kes virga vilja s��b, kui laiska maa peal ei ole. (EVS)
  • Kes v�ib ilmasuu ja rahva mokad (keele) kinni panna. (EVS)
  • Kes �igust laidab, teotab iseennast. (EVS)
  • Kestab isa eaks, poja p�lveks ja t�trele veel t�kiks ajaks. (EVS)
  • Kevad kutsub adrad p�llule ja linnud laulule. (EVS)
  • Kevadine muda enam kui s�gisene s��m. (EVS)
  • Kevadine p�ev, s�gisene n�dal. (EVS)
  • Kevadine vesi tark, s�gisene loll. (EVS)
  • Kevadine vihm kosutab, s�gisene kaotab. (EVS)
  • Kevadine v��ras l�heb t�hja k�huga koju (... kui puudus majas). (EVS)
  • Kibe s�na kihutab vihale. (EVS)
  • Kibemest tuli, s�nast t�li. (EVS)
  • Kidsi annab kirstust, helde omast suust. (EVS)
  • Kiida koerale lihas��ki! (EVS)
  • Kiida p�eva, kui magama l�hed! (EVS)
  • Kiida �nne, kui kitsikusest p��sed! (EVS)
  • Kiitus on rumalate l�ks. (EVS)
  • Kiivit toob kindat�ie, koovit koormat�ie, kurg kuhja lagedalt. (EVS)
  • Kindel kaup keelab t�li. (EVS)
  • Kingitud hobuse suhu ei vaadata. (EVS)
  • Kinkija on surnud, kinkija poeg elab ja selle nimi on: osta! (EVS)
  • Kinnas kotti, p�ial matti
  • Kiri ei valeta, kirjatekijad valetavad. (EVS)
  • Kirik keset k�la. (EVS)
  • Kitsil kintsud k�lmetavad, ahnel suu ammuli. (EVS)
  • Kivi ei jahvata �he poolega. (EVS)
  • Kivi ja k�nnu eest v�ib ennast hoida, aga mitte kurja inimese eest. (EVS)
  • Kivi sammaldub, kui seisab; veerev kivi haljendab. (EVS)
  • Kivis�ld kergem m��ta kui kokku kanda. (EVS)
  • Kodust varast ei saa valvata. (EVS)
  • Koera keele otsas on rohi, kassi keele otsas t�bi
  • Koerad aga - kolkida. (EVS)
  • Kogujal pillaja kannul. (EVS)
  • Kohtuleib ja apteegi rohi on m�lemad kallis toit. (EVS)
  • Kohtusk�ik kurnab raha kukrust ja kustutab tule paja alt. (EVS)
  • Kohtuuksed on laiad sisse minna, aga kitsad v�lja tulla. (EVS)
  • Kohus kestab, �lekohus kaob. (EVS)
  • Kohus n�nda kui m�istetakse, �igus n�nda kui tehakse. (EVS)
  • Kohus on kolm p�eva vanem kui maailm. (EVS)
  • Kolm korda kolida on niisamma h�� kui �ks kord p�leda.
  • Konn krooksatab ka, kui jalaga peale astud. (EVS)
  • Konn krooksub kevadel. (EVS)
  • Konn saab m�ttale, aga ei m�ista m�ttal olla. (EVS)
  • Konn tahab h�rja suuruseks saada. (EVS)
  • Konnad head k�ll, kui kalu ei ole. (EVS)
  • Kook ei t�ida �ksi k�htu. (EVS)
  • Kook tahab koort, sepik selget, kakk kaunist, puder parast. (EVS)
  • Kopik hoiab rubla. (EVS)
  • Kopiku eest asja, rubla eest k�ra. (EVS)
  • Kord k�i �mber toa, oled targem kui see, kes maas istub. (EVS)
  • Korja �igel ajal, - siis v�tta h�da-ajal. (EVS)
  • Korra kuri ikka kooleb, halb hauda l�heb. (EVS)
  • Kosuta p�ldu, siis annab leiba. (EVS)
  • Kubjas on keskel (= k�ht). (EVS)
  • Kuhu Jumal kiriku ehitab, sinna kurat ehitab k�rtsi k�rvale. (EVS)
  • Kuhu kuub l�heb, sinna l�hevad n��bid ka. (EVS)
  • Kuhu paks l�heb, l�heb vedel ka. (EVS)
  • Kuhu tuul tuiskab, sinna hange ajab. (EVS)
  • Kuhu �heksa k�lvavad, ei kasva �htigi. (EVS)
  • Kui ametmees magab, amet varnas, kui p�llumees magab, kasvab vili p�llul. (EVS)
  • Kui ei n�hi vikatit, n�hib vikat sind. (EVS)
  • Kui enne maarjap�eva h�rg r��sta alt juua saab, ei saa p�rast maarjap�eva kana nokka kasta. (EVS)
  • Kui hea andja annab, kuri t�binegi v�tab vastu. (EVS)
  • Kui h�da k�ige suurem, siis abi k�ige l�hem. (EVS)
  • Kui isa sureb, siis ema k�duneb. (EVS)
  • Kui juhmi k�si h�sti k�ib, l�heb juhm katusele jooksma (tantsima). (EVS)
  • Kui kaks kaubal, siis kolmas k�rval. (EVS)
  • Kui kaks kauplevad, vaadaku kolmas kaugelt. (EVS)
  • Kui kaks muna p�rast t�lis, pistab kolmas ta suhu. (EVS)
  • Kui karjane karjas, teoline teol, v�ib ikka elada. (EVS)
  • Kui kassid kisklevad, peavad hiired pulmi. (EVS)
  • Kui karusep�ev kuiv, tuleb tahe s�gis. (EVS)
  • Kui kont terve, k�ll kont liha kasvatab. (EVS)
  • Kui (kus) viga n�ed laita, siis tule ja aita! (EVS)
  • Kui k�ht t�is, ei maitse leib. (EVS)
  • Kui k�ik otsas, siis suul (s�damel) rahu. (EVS)
  • Kui k��t kurdab, on leib otsas. (EVS)
  • Kui laastu on, siis pada ei k�lmeta. (EVS)
  • Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked �mber. (EVS)
  • Kui last karistad, siis �ra p�rast kahetse. (EVS)
  • Kui Mart kopsib kasukaga, siis Kadri ripsib riidega. (EVS)
  • Kui on lapsi leivas��jaid, siis ka lapsi laastutoojaid. (EVS)
  • Kui otsas, siis hooleta, kui vatsas, siis vaevata. (EVS)
  • Kui palju patusel head vaja on. (EVS)
  • Kui peremees kottu �r�, siis viis vaja. (EVS)
  • Kui pooleks rikkaks saab, on kerge t�iesti rikkaks saada. (EVS)
  • Kui puudus k�es, siis leib k�ige parem roog. (EVS)
  • Kui raha loetakse, mine v�lja, kui t��d tehakse, tule ligi! (EVS)
  • Kui raha r��gib, on ilm vait. (EVS)
  • Kui rebane r��gib usaldusest, vii kanad varjule. (EVS)
  • Kui saab sant, saab ka juht. (EVS)
  • Kui saapa �igus kadunud, ei k�lba pastla �igus �htigi. (EVS)
  • Kui sandil midagi ei pea olema, kaotab ta kannika kotist. (EVS)
  • Kui teed hea maha, pane parem �mber; hea v�rav p�llu heaks. (EVS)
  • Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile. (EVS)
  • Kui tunned, kes teine on, pane t�hele, kes ise oled! (EVS)
  • Kui t�� l�peb, l�peb leib. (EVS)
  • Kui t�� tehtud, magus puhata (hea hingata). (EVS)
  • Kui t��d teed, tee, et t�natakse! (EVS)
  • Kui v��ras nahk ees, l�ikab kahe kaustat�ie, kui oma, ei l�ika rihmagi. (EVS)
  • Kui �ks kord l�heb �nneks, tahad �heksa korda veel. (EVS)
  • Kui �nnetus hakkab tulema, tuleb ta uksest ja aknast. (EVS)
  • Kuidas ema, n�nda t�tred. (EVS)
  • Kuidas isa ees, n�nda poeg taga. (EVS)
  • Kuidas j�ud, n�nda koorem; kuidas saak, n�nda maksud. (EVS)
  • Kuidas kana, n�nda muna. (EVS)
  • Kuidas karjane, n�nda kari; kuidas valgus, n�nda vari. (EVS)
  • Kuidas kaup, n�nda hind. (EVS)
  • Kuidas k�la koerale, n�nda koer k�lale.
  • Kuidas k�la minule, n�nda mina k�lale. (EVS)
  • Kuidas k�li, n�nda vili. (EVS)
  • Kuidas k�lvad, n�nda l�ikad
  • Kuidas k�nd, n�nda k�bi. (EVS)
  • Kuidas k�nd, n�nda v�su. (EVS)
  • Kuidas k�si teeb, n�nda kael kannab. (EVS)
  • Kuidas looma toidad, n�nda ta veab. (EVS)
  • Kuidas l�kkad, n�nda l�heb; kuidas t�mbad, n�nda tuleb. (EVS)
  • Kuidas maa, n�nda marjad (mood). (EVS)
  • Kuidas maa, n�nda usk. (EVS)
  • Kuidas mees, n�nda palk. (EVS)
  • Kuidas metsa h�igatakse, n�nda mets vastu kostab. (EVS)
  • Kuidas m�nd, n�nda kasu. (EVS)
  • Kuidas m�tted, n�nda teod. (EVS)
  • Kuidas nimi, n�nda vili. (EVS)
  • Kuidas pakk, n�nda talb. (EVS)
  • Kuidas pea, n�nda k�bar. (EVS)
  • Kuidas peremees, n�nda sulane. (EVS)
  • Kuidas p�ldu harid, n�nda p�ld sulle tasub. (EVS)
  • Kuidas p�tt, n�nda kaan. (EVS)
  • Kuidas rahvas, n�nda riie. (EVS)
  • Kuidas saadud, n�nda s��dud. (EVS)
  • Kuidas saun saadud, n�nda saun mingu. (EVS)
  • Kuidas sina mulle, n�nda mina sulle. (EVS)
  • Kuidas s��dad, n�nda l�psad. (EVS)
  • Kuidas tamm, n�nda t�ru. (EVS)
  • Kuidas tibu, n�nda tervis. (EVS)
  • Kuidas tulnud, n�nda l�inud. (EVS)
  • Kuidas t��, n�nda palk. (EVS)
  • Kuidas vakk, n�nda kaas. (EVS)
  • Kuidas vanemad ees, n�nda lapsed j�rel. (EVS)
  • Kuiv aasta ahtra lehma eest; n�lg j�tab �sna ilma. (EVS)
  • Kuked puule, laisad t��le, usinad und n�gema. (EVS)
  • Kukk talupoja kell, p�ike peremehe kubjas, l�una saksa �rkamise aeg. (EVS)
  • Kukk tegema, h�rg s��ma. (EVS)
  • Kuninga juures suur kui heinakuhi; saab siia, ei saa piipu panna. (EVS)
  • Kurbus s��b s�dant nagu rooste rauda. (EVS)
  • Kured l�hvad, kurjad ilmad. Haned l�hvad, hallad maas. Luiged l�hvad, lumi taga.
  • Kurg toob kevadel uued saapad. (EVS)
  • Kuri ei karda Jumalat ega inimesi. (EVS)
  • Kuri keel teravam kui nuga. (EVS)
  • Kuri kuu kummuli, hea kuu seliti, soe kuu serviti, k�lm kuu k�liti. (EVS)
  • Kuri k�ne (jutt) rikub head kombed. (EVS)
  • Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks. (EVS)
  • Kuri nutab kadeduse p�rast, hea r��mu p�rast. (EVS)
  • Kuri tuleb kutsumata, viletsus vilistamata. (EVS)
  • Kuri v�tab kulbist, paha pajast. (EVS)
  • Kuriteo h��l k�ib maad ja mered l�bi, heategu j��b vaese sauna. (EVS)
  • Kurja hea vastu on maailma viis. (EVS)
  • Kurja keele eest ei p��se kuhugi. (EVS)
  • Kurjad naised - hurjutada. (EVS)
  • Kurk kulutab enam kui k�ed teenivad. (EVS)
  • Kus argip�ev h�sti, sel harva halvasti. (EVS)
  • Kus ei ole aset, ei ole asja. (EVS)
  • Kus ei ole hirmu, ei ole armu. (EVS)
  • Kus ei ole kaebajat, ei ole kohut. (EVS)
  • Kus haige, seal k�si; kus arm, seal silm. (EVS)
  • Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase
  • Kus hundist r��gid, seal hunt aiataga
  • Kus h�da otsib, leiab h�da. (EVS)
  • Kus kaks ninapidi koos, seal kolmas suus (hammaste vahel). (EVS)
  • Kus kasu ei kasva, seal ei maksa vaevagi. (EVS)
  • Kus keeletu p��seb, kui meeletu peale paneb. (EVS)
  • Kus kiitust, seal laitust. (EVS)
  • Kus konn saadud, seal konn s��dud. (EVS)
  • Kus koorm langeb, sinna r�nded j��vad. (EVS)
  • Kus k�neleb, see k�lvab, kes kuuleb, see l�ikab. (EVS)
  • Kus k�nelejaid, seal kuulajaid. (EVS)
  • Kus lammast niidetakse, sinna langeb villu maha. (EVS)
  • Kus m�gi, seal m�is, kus k�ngas, seal k�rts, talud soos ja rabas. (EVS)
  • Kus naine narakas, seal lastel kaltsud kaelas. (EVS)
  • Kus odraiva, sinna ei mahu rukkiiva. (EVS)
  • Kus palju koos, sinna kogub veel juurde. (EVS)
  • Kus palju p�id, palju m�tteid. (EVS)
  • Kus puid raiutakse, langeb laaste m�lemale poole. (EVS)
  • Kus punane h�rg maganud, tunnukse aset �heksa aastat. (EVS)
  • Kus puud raiutakse, seal laastud lendavad. (EVS)
  • Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal vargaid. (EVS)
  • Kus rublad ees, sinna veerevad rublad juurde. (EVS)
  • Kus saun, seal eestlased
  • Kus silm, seal k�lm, kus s�lm, seal soe. (EVS)
  • Kus suitsu, seal sooja. (EVS)
  • Kus surm, seal muld. (EVS)
  • Kus tegijaid, seal n�gijaid. (EVS)
  • Kus tuld, seal suitsu. (EVS)
  • Kus vai p��seb, kui nui pihta annab. (EVS)
  • Kus varblasi on, sinna lendab varblasi veel juurde. (EVS)
  • Kus v�he tuld, seal palju suitsu. (EVS)
  • Kus viljavihud puuduvad, seal rabatakse �lgi. (EVS)
  • Kus �htu, seal ��maja. (EVS)
  • Kust tuul, sealt meel. (EVS)
  • Kust v�atakse, sealt v�heneb. (EVS)
  • Kutsumata v��rad, teadmata roog. (EVS)
  • Kuu kehib kuiva, p�ev sapib sadu. (EVS)
  • Kuulab, et suu ila tilgub. (EVS)
  • Kuule palju, r��gi (k�nele) pisut! (EVS)
  • Kuulmas t�si, n�gemas vale. (EVS)
  • Kuulsam laps kodus (kolde ees), ausam ahju peal. (EVS)
  • Kuulus kuninga t�bi ja vaese mehe taar. (EVS)
  • Kuus viga, seitsmes surm. (EVS)
  • K�la k�hut�iega ei saa �le haguse aia. (EVS)
  • K�la s��mad k�llili, oma s��mad otsekohe. (EVS)
  • K�laleib magusam kui oma. (EVS)
  • K�laline on kaks korda armas: kui tuleb ja kui l�heb
  • K�las��mad k�nniksele, oma s��mad otsekohe. (EVS)
  • K�ll asi v�ib veel teiseks (teisiti) minna. (EVS)
  • K�ll h�da �petab sandi lugema (laulma). (EVS)
  • K�ll kaasik kasvatab ja paju painutab. (EVS)
  • K�ll leib saab s��ja, sai s�tkuja. (EVS)
  • K�ll mees oma mehe tunneb. (EVS)
  • K�ll n�lg �petab sandi paluma. (EVS)
  • K�ll pikk aeg vaagub kord hauale. (EVS)
  • K�ll pikk p�ev j�uab �htule. (EVS)
  • K�ll valge �ra s��b, mis must kokku paneb. (EVS)
  • K�ll vasika nahk viiakse turule niisama kui h�rja nahk. (EVS)
  • K�llap elu �petab. (EVS)
  • K�llus ajab uhkeks. (EVS)
  • K�lm ajab k�ed p�ue. (EVS)
  • K�lm ajab mehe reelt maha, istub ise peale. (EVS)
  • K�lm kisub kindad karmanist v�lja. (EVS)
  • K�lm paneb lindude aidaukse lukku. (EVS)
  • K�lm teeb jalad alla. (EVS)
  • K�lm teeb vete �le sillad. (EVS)
  • K�lva head, siis kasvab head. (EVS)
  • K�sija suu pihta ei l��da
  • K�mme kokka k�rvetavad pudru p�hja. (EVS)
  • K�sija suu peale ei l��a. (EVS)
  • K�tt l�heb metsa, pane (pange) pada kummuli, kalamees l�heb kalale, pane (pange) pada tulele. (EVS)
  • K��nlap�eva sula ja maretap�eva p�ud on n�lja ema. (EVS)
  • K��nlakuuse sula vastab vastlakuu �ra. (EVS)
  • K��ru teise seljas n�eb igamees. (EVS)
  • K�bi ei kuku k�nnust kaugele. (EVS)
  • K�ed annavad, k��narnukid kisuvad tagasi. (EVS)
  • K�ed teevad t��d, pea toidab. (EVS)
  • K�si peseb k�tt ja kaks k�tt pesevad palet. (EVS)
  • K�si puusas, t�i taskus. (EVS)
  • K�sk vanem kui k�sut�itja. (EVS)
  • K�tel otsid, jalal leiad. (EVS)
  • K�tel p�had, k�hul paast. (EVS)
  • K�tki toassa t�liksi, vibu silma pistajaksi. (EVS)
  • K�ht isand, sina ta sulane. (EVS)
  • K�ht k�ige kurjem kubjas taga sundimas. (EVS)
  • K�ht teab paremini kui kell oma aega. (EVS)
  • K�ht t�is, meel hea; mis vaja, see varna otsas. (EVS)
  • K�ht vaevab kehva enam kui rikast. (EVS)
  • K�ige ilusamad maasikad nopitakse k�ige varem. (EVS)
  • K�ige parem perenaine see, kellest k�ige v�hem r��gitakse. (EVS)
  • K�ik ajab oma aega taga. (EVS)
  • K�ik ei mahu marjamaale, muist peab j��ma karjamaale! (EVS)
  • K�ik ei ole mesi, mis magus (tilgub). (EVS)
  • K�ik ei ole saamap�evad, muist on ikka s��map�evad. (EVS)
  • K�ik herned ei kee korraga pehmeks. (EVS)
  • K�ik inimesed ei ole �he veega ristitud. (EVS)
  • K�ik kased ei kasva �hepikkuseks. (EVS)
  • K�ik kosilased on rikkad. (EVS)
  • K�ik kurjad kositakse, k�ik viletsad viiakse, t�bist (t�vealust) ei vii keegi. (EVS)
  • K�ik omal ajal. (EVS)
  • K�ik pilved ei anna vett. (EVS)
  • K�ik saksad rikkad, k�ik talupojad vaesed. (EVS)
  • K�ik s�gised ei ole salvet�idjad. (EVS)
  • K�ik talupojad targad, k�ik saksad suurelised. (EVS)
  • K�ik varandus ei aita surma vastu. (EVS)
  • K�ik v�ib olla, k�ik v�ib tulla ja ka mina parun olla. (EVS)
  • K�ikumata �nnel ei ole k�it tarvis. (EVS)
  • K�nele muudega v�he, enesega palju. (EVS)
  • K�rtest kubu korjatakse. (EVS)
  • K�rts ei ole p�rguhaud ega kirik taevariik. (EVS)
  • K�rts kuradi kabel. (EVS)
  • K�rts pandud k�ndijale, palvemaja patusele, kirik k�ikidele. (EVS)
  • K�rtsipink on t�rvane. (EVS)
  • K�rtsis k�ikidel 5 paari h�rgi, kodus ei vasikatki. (EVS)
  • K�rtsmik sandi sulane, mustlase ilalakkuja. (EVS)
  • K�va jutt j��b k�rva, salajutt l�eb sauna. (EVS)
  • K�va peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi.
  • K�ver k�si teeb uksed lahti. (EVS)

L

  • Laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua. (EVS)
  • Laen kerge anda, raske tagasi saada. (EVS)
  • Laena nii kaua teistele kui ise laenama l�hed. (EVS)
  • Laena suu k�lasse, s�� ise l�bi k�lje. (EVS)
  • Laenaja leiab enam laitust kui t�nu. (EVS)
  • Laenaja s�ber, tagasin�udja vaenlane. (EVS)
  • Lahti l�igatud leib (viilukas) ei kasva enam kukku. (EVS)
  • Lahtine suu ei j�� n�lga. (EVS)
  • Laisa linna ei leita kusagil. (EVS)
  • Laisa p�ev pikk
  • Laisa t��p�ev ikka homme. (EVS)
  • Laida meest, mitte mehe m�tsi
  • Laisk ei pea leiba kinni, virgal k�ht ja kott on t�is. (EVS)
  • Laisk koer, hea �nn. (EVS)
  • Laisk l�heb suvel (ahju) vilusse, talvel ahju paistele (peale). (EVS)
  • Laisk ootab, kuni p�ev looja l�heb. (EVS)
  • Laisk sureb enne surma laiskuse p�rast. (EVS)
  • Laisk susi ei saa lammast. (EVS)
  • Laisk teeb ikka laup�eva �htu. (EVS)
  • Laiskus ja hooletus on kehvuse vennad. (EVS)
  • Laiskus k�ib pikkamisi eel, vaesus tuleb k�rmelt j�rele. (EVS)
  • Laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind. (EVS)
  • Laiskus l�heb naha vahele. (EVS)
  • Laiskus on kuradi peapadi. (EVS)
  • Laiskus on rumaluse ori. (EVS)
  • Laitjaid k�ll, aga v�ta koorm oma selga, talu esiti ja laida siis. (EVS)
  • Laps ikka enam kui laast. (EVS)
  • Laps, kes kasvab �les hirmuta, sureb auta. (EVS)
  • Laps narmus, siga karvus. (EVS)
  • Laps noorem, jalg k�rmem. (EVS)
  • Lapse k�mnes on kerge maksta. (EVS)
  • Lapse suu seletab rohkem, kui mehe
  • Lapsed ja narrid usuvad, et 20 rublale ja 20 aastale otsa ei saa. (EVS)
  • Lapsel valutab s�rm, emal s�da. (EVS)
  • Lapsele lauldakse, m�rsja m�istku. (EVS)
  • Lapsest kasvab hiljem j�lle lapse vanem. (EVS)
  • Lase sant sauna, sant tahab vihta, anna viht, tahab ka lavale. (EVS)
  • Laulik ei laula rahata ega p��sta keelt killingita. (EVS)
  • Laulust lauda ei kaeta, s�nust ei tehta s��maaega. (EVS)
  • Lausutud s�na lagub. (EVS)
  • Leent (putru) ei s��da nii kuumalt kui keedetakse. (EVS)
  • Lehm l�psab suust, kana muneb nokast. (EVS)
  • Leib vaese sai. (EVS)
  • Leib vanem kui meie. (EVS)
  • Lesk on katuseta hoone. (EVS)
  • Libe keel kaval petis. (EVS)
  • Libe keel, kibe meel. (EVS)
  • Libe keel teeb palju s�pru ja paha s�na murrab v��ra v�e. (EVS)
  • Liha ei kasva kondita ega puu oksata. (EVS)
  • Liha ei k�lba soolata ega laps vitsata. (EVS)
  • Liha otsib, kondi leiab. (EVS)
  • Liha toob ligidale, kapsad viivad kaugele. (EVS)
  • Lihaleent liibata pealt, kalaleent kaabata p�hjast. (EVS)
  • Lihane keel l�ikab luise kaela maha. (EVS)
  • Lihata v�ib elada, ei leivata. (EVS)
  • Lihunik vahib r�tsepa aknast v�lja. (EVS)
  • Liig k�verdamine murrab puu. (EVS)
  • Liikjulgus l�kkab mere p�hja, kelmus keldrisse. (EVS)
  • Liikuv vesi l�heb selgemaks, seisev vesi pahemaks. (EVS)
  • Linna saia sarved paistavad silma. (EVS)
  • Lobasuul koera suu, j�nese s�da. (EVS)
  • Loetud raha ei keela varga k�ppa. (EVS)
  • Loll hommikul, loll �htul. (EVS)
  • Loodetuul on taeva luud. (EVS)
  • Lootus hea mees. (EVS)
  • Lootus sureb viimasena.
  • Lubaja hea mees, pidaja veel parem. (EVS)
  • Lusikaga antud, kulbiga v�etud. (EVS)
  • Lustipidu ajab m�ne korra kurja idu. (EVS)
  • Luu kasvatab liha, aga liha ei kasvata luud. (EVS)
  • Luu liha valijale, koor leiva algajale. (EVS)
  • L�hike au, suur h�bi. (EVS)
  • L�kka enne sea k�na �mber, siis hakka vastu r��kima. (EVS)
  • L�heb silmist, l�heb meelest. (EVS)
  • L�heb t�tar toasta, l�heb t�� toasta. (EVS)
  • L�igatud laps kardab nuga. (EVS)
  • L�ikuse ajal on kannad kurdid. (EVS)
  • L�oke toob l�unasooja, p��suke p�evasooja, ��bik ��sooja.
  • L�peb �ks t��, algab teine t��. (EVS)
  • L�pp iga asja kroon. (EVS)
  • L�pp (ots) hea, k�ik hea. (EVS)
  • L�pul iga�ks tark. (EVS)
  • L�� rusikaga tuult ehk aja t�hja juttu taga - �ksk�ik. (EVS)

M

  • Ma tahan sind kiita t�hjas kirikus ja kuivas k�rtsis. (EVS)
  • Maa katab k�ik k�verused kinni. (EVS)
  • Maa (mulla) p�ues magus magada. (EVS)
  • Maad k�ntakse mitu korda, seemet k�lvatakse �ks kord. (EVS)
  • Maailm l�heb vanemaks, inimesed targemaks. (EVS)
  • Maarjap�ev toob keskhommiku, rukkivihu viib keskhommik. (EVS)
  • Maarjap�evast mees lihavaagnale ja h�rg heinas�imele
  • Madal mets saab enne maasika kui k�rge. (EVS)
  • Madisep�ev annab kanale v�tme k�tte. (EVS)
  • Madleena annab h�daleiba, Jaagub suure kaku. (EVS)
  • Madu poetab naha, aga ei poeta paha. (EVS)
  • Magab s�ba, ei maga s�baalune. (EVS)
  • Magades ei leia keegi leiba. (EVS)
  • Magaja jagu hoitakse alal (pannakse paigale), t�rkuja osa s��akse �ra. (EVS)
  • Magaja kassi suhu ei jookse (rotti) hiirt. (EVS)
  • Magaja koer ei taba varast. (EVS)
  • Magaja silmi ja koera hambaid ei v�i uskuda. (EVS)
  • Magaja uni ja tegija t�� ei l�pe. (EVS)
  • Magajal koeral suur pea, jooksjal koeral lai selg. (EVS)
  • Magajal und, tegijal t��d. (EVS)
  • Magu m��jal, magu ostjal. (EVS)
  • Magus petab maia �ra. (EVS)
  • Magusam kui mesi, tugevam kui l�vi
  • Maias maitseb, k�rsitu katsub. (EVS)
  • Maius mao p�letab. (EVS)
  • Maja ilma meheta kui �u ilma koerata. (EVS)
  • Maja ilma naiseta kui pere ilma kassita. (EVS)
  • Mats linnas, roos rinnas (uhke kohta). (EVS)
  • Meega p��takse maiast. (EVS)
  • Mees ei j�ua �heksa hobusega nii palju sisse tuua kui naine p�llega v�lja viib. (EVS)
  • Mees joodik, pool maja p�lenud, naine joodik, kogu maja p�lenud. (EVS)
  • Mees, kes petab, narr, kes petta laseb. (EVS)
  • Mees, kes r��gib, narr, kes �les r��gib. (EVS)
  • Mees k�rtsis, hobune p�rgus. (EVS)
  • Mees mehe vastu, kaks meest kahe vastu (kuradi vastu). (EVS)
  • Mees must, meel tark, rahakukkur kuulus, jahuvakk valge. (EVS)
  • Mees n�gusam, kui piip suus, naine n�gusam, kui laps s�les. (EVS)
  • Mees pulmas, hobu p�rgus. (EVS)
  • Mees p��ab h�ljest, h�ljes meest. (EVS)
  • Mees saab mehega kokku, m�gi ei saa m�ega kokku. (EVS)
  • Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema. (EVS)
  • Mees silmas, v�lg meeles. (EVS)
  • Mees tuntakse m�tsist, naine tanust. (EVS)
  • Meest m��detakse m�istusest. (EVS)
  • Meest s�nast, h�rga sarvest
  • Mehe au k�bar peas, naise au ta p�lvil. (EVS)
  • Mehe ilu ja koti j�medus on �ks. (EVS)
  • Mehe kont maksab ikka raha. (EVS)
  • Mehe poeg n�eb m�nda. (EVS)
  • Mehe rusikas on magusam kui mee lusikas. (EVS)
  • Mehel mehe s�da. (EVS)
  • Mehi ei pea loetama, vaid kaalutama. (EVS)
  • Merel silmad, metsal k�rvad. (EVS)
  • Meretagune tuleb, ei tule maa-alune. (EVS)
  • Meri tapab noore mehe, kare katkestab noore h�rja. (EVS)
  • Mesi karu l�ksu meelitab. (EVS)
  • Mesi peiul, viha naisemehe suus. (EVS)
  • Mesi suus, sapp s�dames. (EVS)
  • Mesileib minnes, saiakakk saades. (EVS)
  • Mets vaese mehe kasukas
  • Metsal silmad, seinal k�rvad. (EVS)
  • Metsas talupoja �igus. (EVS)
  • Mida armsam laps, seda valusam vits. (EVS)
  • Mida ei saa j�uga, seda saab n�uga
  • Mida enam pori puutud, seda laiemale laguneb. (EVS)
  • Mida enam p�id, seda enam tahtmisi. (EVS)
  • Mida enam saab, seda enam tahab. (EVS)
  • Mida enam saad, seda enam l�heb. (EVS)
  • Mida enam tuult, seda enam tuld. (EVS)
  • Mida harvem n�ed (tuled), seda armsam oled. (EVS)
  • Mida higisem nahk, seda magusam leib. (EVS)
  • Mida Juku ei �pi, seda Juhan ei tea
  • Mida k�rgemalt kukud, seda valusamalt vaagud. (EVS)
  • Mida k�rtsis k�neled, seda k�las kuuled. (EVS)
  • Mida madalam maja, seda magusam leib. (EVS)
  • Mida noorelt k�lvad, seda vanalt l�ikad. (EVS)
  • Mida pikem juus, seda l�hem m�istus. (EVS)
  • Mida pisem keha, seda suurem s�da. (EVS)
  • Mida rohkem aega, seda parem t��. (EVS)
  • Mida rutem rattad jooksevad, seda kergem koorm. (EVS)
  • Mida suu ketrab, seda k�si ei korruta. (EVS)
  • Mida suurem hulk, seda vedelam leem (lake). (EVS)
  • Mida suurem kala, seda paksem leem. (EVS)
  • Mida vaesem sant, seda suurem kott. (EVS)
  • Mida vaiksem tuul, seda l�hem torm. (EVS)
  • Mida vanemaks l�hed, seda targemaks saad. (EVS)
  • Mida varem, seda parem. (EVS)
  • Mida v�hem j�udu, seda enam kiusu. (EVS)
  • Millal p�rgu hingist t�is saab ehk silm vaatamishimust. (EVS)
  • Millal savine vesi selgeks saab. (EVS)
  • Mina h�rra, sina h�rra, - kes siis kotikandja?. (EVS)
  • Mine adrata k�ndma v�i noodata kalu p��dma. (EVS)
  • Mine kulli k��sist saaki kiskuma. (EVS)
  • Mine otsi �nne, kui �nn sind ei otsi. (EVS)
  • Mine suurt saama ja p�ratut p�rima, kaotad v�ikesegi. (EVS)
  • Mine tuult kinni p��dma. (EVS)
  • Mine vihma k�est �ra, satud r��st� alla. (EVS)
  • Mine v�gevaga vaidlema ehk suurega kohut k�ima. (EVS)
  • Mis aitab istumine, kui ei aita astumine. (EVS)
  • Mis ajast, see arust. (EVS)
  • Mis elab, see liigub, mis liigub, see kulub. (EVS)
  • Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus p�le
  • Mis hirm toob, seda hirm s��b. (EVS)
  • Mis inimene otsib, seda ta leiab; mis ta n�ha tahab, seda ta n�eb. (EVS)
  • Mis isa korjanud �saga (s�lega), poeg pillab h�lmaga. (EVS)
  • Mis Juku �ppinud, seda Juhan ei unusta. (EVS)
  • Mis Juku �ppinud, seda Juhan teab. (EVS)
  • Mis j�u l�bi (j�uga) ei saa, saab n�u l�bi (n�uga). (EVS)
  • Mis kala keegi otsib, selle ta saab. (EVS)
  • Mis kasu on jooksmiseks kui oled valel teel
  • Mis kaunis, see kallis. (EVS)
  • Mis keegi teab, see ei s�� leiba. (EVS)
  • Mis kindel kinda sees, see seisab meeste ees. (EVS)
  • Mis kirves otsib, seda kirves leiab. (EVS)
  • Mis kits kitsele annab, kui isegi n�rib haavakoori. (EVS)
  • Mis kopikuks loodud, on kopik. (EVS)
  • Mis kurel viga, kui herned nina all. (EVS)
  • Mis k�est kaob, seda hakatakse kahetsema. (EVS)
  • Mis lusikaga v�etud, tuleb kulbiga tasuda. (EVS)
  • Mis meelelt, see keelelt
  • Mis m�isa viiakse, satub kui tuulde. (EVS)
  • Mis m��das, see meelest. (EVS)
  • Mis noores p�lves kokku pandud, see vanas eas leida. (EVS)
  • Mis noormees teeb, seda vanamees rikub. (EVS)
  • Mis noorus kogub, seda vanus leiab. (EVS)
  • Mis n�ed, �ra n�e, mis kuuled, �ra kuule! (EVS)
  • Mis oma k�si k��nab, seda oma kael kannab. (EVS)
  • Mis sa paljast lammast niidad, niida sealt, kus villu on. (EVS)
  • Mis sa teed, teed iseenesele! (EVS)
  • Mis sa teisele teed, seda tehakse sulle. (EVS)
  • Mis saab, ikka kurgust alla. (EVS)
  • Mis sant see, kel pole kotti. (EVS)
  • Mis sellega tegu, mis teise mehe jagu. (EVS)
  • Mis sinult ei k�sita, sellest pea suu kinni! (EVS)
  • Mis suhu pistetakse, ega see varjus ole. (EVS)
  • Mis s�da vihkab, seda silm ei ihka. (EVS)
  • Mis s�dames keeb, sellest k�neleb (r��gib) keel. (EVS)
  • Mis tabab taud t�hjast talust v�i surm saunanurgast. (EVS)
  • Mis t�is k�ht sellest teab, mis t�hjal k�hul tarvis. (EVS)
  • Mis t�na tehtud, see homme hooleta. (EVS)
  • Mis vanemad teevad, seda lapsed n�evad. (EVS)
  • Mis viga teise seljas (kukil) liugu lasta. (EVS)
  • Mis viga tuld teha, kui tunglad ees. (EVS)
  • Mis vihaga tehakse, l�heb viltu. (EVS)
  • Mis v�tja v�tab, kui andja ei anna. (EVS)
  • Mis �hele hea, see teisele paras. (EVS)
  • Mitmed pead, mitmed m�tted, mitmed k�ed, mitmed t��d. (EVS)
  • Muidu ei maksa midagi, muidu on oleks'i sugulane. (EVS)
  • Mul kaks head kosilast, kirikukirves ja raudlabidas. (EVS)
  • Mul rutt ees, sul taga. (EVS)
  • Mulla p�ues ei ole inimesel enam vaeva. (EVS)
  • Muna ei maksa munaga vahetada, ehk: ega kaupmees muna muna vastu vaheta. (EVS)
  • Munad veerevad pesas �ksteise vastu, miks siis mitte inimesed?. (EVS)
  • Mune enne, kaaguta siis! (EVS)
  • Mure ei aita �le mulgu ega kurvastus �le k�nka. (EVS)
  • Mure ei lase magada, hooli suuri aeleda; mure k�tab k�lje all, hooli p�ues p�letab. (EVS)
  • Mure k�nnib, muhk peas, vilets k�nnib, vesi silmis. (EVS)
  • Mure murrab mehe, valu vaeselapse. (EVS)
  • Mure saadab mulla poole, arvamine haua poole. (EVS)
  • Mure teeb mustaks, h�da halliks. (EVS)
  • Murra vitsa, kui vits veel n�rk! (EVS)
  • Mustad pilved muidu k�ivad, savikarva sajavad. (EVS)
  • Musul mulla magu. (EVS)
  • M�ts mehe au. (EVS)
  • M�tsiga annad, m�tsita k�i k�tte saamas. (EVS)
  • M�gi ei saa m�ega kokku, inimene saab ikka inimesega. (EVS)
  • M�rjal maal pole vihma vaja. (EVS)
  • M�isas lase k�si k�ia. (EVS)
  • M�istlik mees ei pane enne �htut m�tsi peast �ra. (EVS)
  • M�istlik m�istab, aruline saab aru, rumal katsub k�puga. (EVS)
  • M�istlikkude vahel peab �lek�rs vastu, aga j�ledad kisuvad raudahelad katki. (EVS)
  • M�istsid alata, m�ista l�petada. (EVS)
  • M�istus mehe peas, aga mitte mehe k�es (rammu mehe peos). (EVS)
  • M�nda ju n�htud, viimne veel n�gemata. (EVS)
  • M�lder elab vee ja tuulega
  • M�lder ja k�rtsimees p�le ilmaskid ilmarahva meele j�rgi mette
  • M�ldri matt ja k�rtsi v�lg on maksta. (EVS)
  • M�nda juhtub tegijal, magajal ei midagi. (EVS)

N

  • Naer tuleb naerust. (EVS)
  • Naerult tehtud, t�elt peetud. (EVS)
  • Naerust t�useb nutt. (EVS)
  • Nagu ema, n�nda ka t�tar
  • Nagu hane selga vesi
  • Naine mehe abi, mees naise tugi
  • Naine mehe n�u, k�bar mehe au. (EVS)
  • Naine on maja lukk. (EVS)
  • Naine �rgu naergu naist, t�druk �rgu teotagu teist! (EVS)
  • Naise ja naise vahet saab s�lega m��ta. (EVS)
  • Naise n�pp ja m�ra mokk ei seisa iialgi. (EVS)
  • Naise pea ja kanapea on �hesugused. (EVS)
  • Naise v�tad, reed, rattad varsti taga. (EVS)
  • Naise v�tad, t�li tuleb majasse. (EVS)
  • Naist �ra vali silmadega, vaid k�rvadega. (EVS)
  • Naist �ra v�ta piduajal, hoost �ra osta s�iduajal. (EVS)
  • Naiste tahk ja kana ninar�tik - need kaks vanapaganal teadmata. (EVS)
  • Naistel pikad juuksed, kerge meel. (EVS)
  • Naisterahva t�� ei l�pe eladeski otsa. (EVS)
  • Naisterahva t�� ja vana hobuse s��t ei paista silma. (EVS)
  • Naisterahval on pikemad patsid kui aru. (EVS)
  • Naisterahval pikad juuksed ja l�hike m�istus. (EVS)
  • Narri meest, aga �ra narri mehe m�tsi! (EVS)
  • Narri naist, aga �ra narri naise tanu! (EVS)
  • Narri p�ldu �ks kord, p�ld narrib �heksa korda vastu. (EVS)
  • Natuke hea, palju veel parem. (EVS)
  • Natuke valetada, natuke varastada, siis saab ilmas edasi (k�ll siis k�si h�sti k�ib). (EVS)
  • Neiud noored - noppida. (EVS)
  • Neli silma n�evad rohkem kui kaks. (EVS)
  • Nii ligidalt sugulane kui viies vesi taari peal. (EVS)
  • Nii mitu meest, nii mitu meelt. (EVS)
  • Niine v�tad, rihma maksad. (EVS)
  • Niipalju on veel rootsi �igust, et maha kukkudes oma loaga v�ib �les t�usta. (EVS)
  • Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku. (EVS)
  • Nimi ei riku meest, olgu pada ehk pang. (EVS)
  • Nina mehe n�gu. (EVS)
  • Nina otsa n�ed, ea otsa ei n�e. (EVS)
  • Nisuleib ja t�tarlapsed ei seisa kaua v�rsked. (EVS)
  • Noor inimene on vanast seitse korda taga. (EVS)
  • Noor jalg jooksma, vana p�ha pidama. (EVS)
  • Noor nahk venib, vana rebeneb. (EVS)
  • Noor veri, noor tahtmine. (EVS)
  • Noorel nugise, vanal varese (��kulli) silmad. (EVS)
  • Noores eas kerge elu, vanas eas kerjamine. (EVS)
  • Noorikuna pill ja ilus, naisena n�lg ja pisarad. (EVS)
  • Noorte leskede s�damed ja kivivaagnad on kerged jahtuma. (EVS)
  • Nuiaga l��akse haavu, s�naga l��akse luu katki. (EVS)
  • Nuta taga voodit�it, �ra nuta k�tkit�it! (EVS)
  • Nutab mullist naeru. (EVS)
  • Nutused vihma lapsed, ei nuta kuiva lapsed. (EVS)
  • N��d elavad k�ik suure v�imusega maa peal. (EVS)
  • N��d on kits kotis ja sarved v�ljas. (EVS)
  • N��d on konn k�nka otsas. (EVS)
  • N��d on k�ik kanad �rrel. (EVS)
  • N��d on k�ik targad t��l. (EVS)
  • N��d on vesi ahjus ja tuli ojas. (EVS)
  • N�e palju, kuule palju, �r� palju pajata! (EVS)
  • N�lg ajab hundi k�lasse. (EVS)
  • N�lg ei j�t� nuga tuppa. (EVS)
  • N�lg keedab magusa leeme. (EVS)
  • N�lg k�hus, uhkus s�dames. (EVS)
  • N�lg naerab noore naise, t�hi k�ht t�druku. (EVS)
  • N�lg n�itab, oht �petab. (EVS)
  • N�lg on k�ige parem kokk. (EVS)
  • N�lg paneb karu k�ppa imema. (EVS)
  • N�lg roa soolab. (EVS)
  • N�ljane koer (t�i, kirp) hammustab valusasti. (EVS)
  • N�ljane s��b j�nestki. (EVS)
  • N�ljase n�pud ei saa rasva tilkuma. (EVS)
  • N�put�is t�tt parem kui s�let�is valet. (EVS)
  • N�id leiab n�u, kui poeg v�lla viiakse; ehk: k�ll n�id jne.. (EVS)
  • N�id naerab n�ida. (EVS)
  • N�nda kui mina metsale, n�nda mets minule. (EVS)
  • N�nda vanker jookseb, kuidas takka l�katakse. (EVS)
  • N�u aitab meest, n�� hoost. (EVS)
  • N�uga tehakse paremini t��d kui suure v�ega. (EVS)

O

  • Odav kala, lahja leem. (EVS)
  • Ole ise mees, pea ka teist mekukkheks! (EVS)
  • Ole nobe noorena, siis saad vanana vaadata! (EVS)
  • Oleks ei maksa midagi, oleks uppus Jamburi j�kke �ra. (EVS)
  • Oleks ei ole hea mees. (EVS)
  • Oleks p�rsal k��ned, ta l�heks puu otsa (ahju peale). (EVS)
  • Oleks surijaid, k�ll oleks p�rijaid. (EVS)
  • Olgu aed nii suur kui on, mulk ikka �ks. (EVS)
  • Olgu ikka �ks pudrukeetja, teised pudrus��jad. (EVS)
  • Olgu isa hunt v�i karu, kui aga ise mees. (EVS)
  • Olgu kas kaks suitsu suus, poiss j��b ikka poisiks. (EVS)
  • Olgu kivi palavam kui palav, kui peale s�litatakse, jahtub ometigi. (EVS)
  • Olgu mees �he jalaga ja �he silmaga, naise saab ta ikka. (EVS)
  • Olgu mis on, �ks ta ikka on. (EVS)
  • Olgu ohuks, kui ei ole rohuks. (EVS)
  • Olgu peig sunt ehk sant, kui aga mees. (EVS)
  • Olgu pime v�i vigane, kui aga isane. (EVS)
  • Olgu p�ev pikem kui pikk, l�heb ta ometigi �htule. (EVS)
  • Oma au, oma hais. (EVS)
  • Oma ei j�ta, v��rast ei v�ta. (EVS)
  • Oma eit eidekene, v��ras eit raisk. (EVS)
  • Oma ema vits ja v��rasema v�ileib on �ks. (EVS)
  • Oma kari, oma kaer. (EVS)
  • Oma kiit ikka k�ige rutemini k�es. (EVS)
  • Oma kiitus haiseb, v��ra kiitus heliseb. (EVS)
  • Oma kodu koeradki tunnevad. (EVS)
  • Oma kolle kulda v��rt. (EVS)
  • Oma laps on lapsukene, v��ras laps laastukene. (EVS)
  • Oma leib k�ige magusam. (EVS)
  • Oma leib toidab, oma ramm toedab. (EVS)
  • Oma maa maasikas, v��ras maa mustikas.
  • Oma pesa kuldne pesa. (EVS)
  • Oma p�ld, oma p�rsas. (EVS)
  • Oma silm on kuningas. (EVS)
  • Oma suu on ikka l�hem kui teise suu. (EVS)
  • Oma s��d ei tunne keegi. (EVS)
  • Oma taadi p�lenud kooruke on parem kui v��ra v�ileib. (EVS)
  • Oma tarvidus on k�ige parem kubjas. (EVS)
  • Oma teenitud leib on magus. (EVS)
  • Oma teenitud leival on saia magu. (EVS)
  • Oma tehtud t�� on meistri t��. (EVS)
  • Oma tuba, oma luba. (EVS)
  • Omad jalad viivad, omad jalad toovad. (EVS)
  • Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad
  • Omad vitsad kibedad vitsad. (EVS)
  • Omad vitsad peksavad k�ige valusamini. (EVS)
  • Omaga saab inimene enesele vaenlasi. (EVS)
  • Omal maal �itseb �nn, kodu kasvab kasu parem. (EVS)
  • On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduv�imees, sest nad l�hevad kodust v�lja ja ei tea, kas midagi saavad
  • On sul h�da, kaeba enesele. (EVS)
  • Ootaja �nge tuleb kala. (EVS)
  • Ootajal ohjad kaelas. (EVS)
  • Ootajal pikad silmad. (EVS)
  • Ootamata v��ras, varumata vara. (EVS)
  • Oras ei ole veel salves. (EVS)
  • Orasest tunnukse vilja, tegudest inimest. (EVS)
  • Ori magab �rre peal, vaeslaps varna peal. (EVS)
  • Ori oskab orja �petada, varas varast nuhelda. (EVS)
  • Orjast saab osa jagaja, p�evalisest palga maksja. (EVS)
  • Orjavitsal on ka �is. (EVS)
  • Ostad hobuse, saad hoole; v�tad naise, saad mure
  • Ostad, mis p�rast ei ole tarvis, m��d p�rast, mis tarvis. (EVS)
  • Ostad �htul, vaatad hommikul, ei maksa kaht v�hkigi. (EVS)
  • Ots hea, k�ik hea. (EVS)
  • Otsi ohtu, katsu rohtu. (EVS)

P

  • Paberivalge on kannatlik ja ilusad s�nad ei s�� leiba. (EVS)
  • Pada ei ole nii must kui s�imatakse. (EVS)
  • Pada laidab katelt, �hed mustad m�lemad. (EVS)
  • Pada s�imab katelt �hed mustad m�lemad
  • Paha ei paranda paha. (EVS)
  • Paha keel t�stab t�li. (EVS)
  • Paha mees, parem �nn. (EVS)
  • Paha siga, mitu viga: k�ll k�rss k�rnas, k�ll maa k�lmand
  • Paha siga, mitu viga: k�rss k�rnas, maa k�lmand ja ohakad torgivad
  • Pahandus ei tule �helt poolt, vaid ikka kahelt poolt. (EVS)
  • Paks seeme kaotab, harv seeme kasvatab. (EVS)
  • Paku pagari pojale saia ehk lihuniku lapsele liha (vorsti). (EVS)
  • Palju kisa, v�he villu. (EVS)
  • Palju kokki keedavad pudru p�hja. (EVS)
  • Palju k�lalisi kustutavad leemepaja alt tule �ra. (EVS)
  • Palju lapsi, laiad silmad. (EVS)
  • Palju patusele vaja, t�rret�iest saab k�ll. (EVS)
  • Palju p�id ei s�nni �he m�tsi alla. (EVS)
  • Palujale (k�sijale) saab paljugi, �igele ei saa oma osagi. (EVS)
  • Pane kits k�rneriks, k�ll siis palju kapsaid saad! (EVS)
  • Pane m�istlik kas liivak�nka otsa, ta elab; pane m�istmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas! (EVS)
  • Papi k�limitt, koti sopp ja p�rguhaud ei saa iial t�is. (EVS)
  • Paranda, kui paras aeg! (EVS)
  • Paras surmale j�rele saata. (EVS)
  • Parast p�uda pilved, p�rast ilu istlemine. (EVS)
  • Parem 9 s�rmega s��a ise leiba kui 10 s�rmega kroonukuube kanda. (EVS)
  • Parem aasta oodata kui kaks kahetseda. (EVS)
  • Parem aegsasti ette vaadata kui p�rast kahetseda. (EVS)
  • Parem auga hauda minna (surra), kui h�biga elada. (EVS)
  • Parem avalik vaenlane kui sala s�ber. (EVS)
  • Parem elav v�eti laps kui surnud kuningas. (EVS)
  • Parem ema armu h�lmas kui kuninga kuldlinnas. (EVS)
  • Parem ette vaadata kui p�rast oiata (�hata). (EVS)
  • Parem haava hoida kui oiata. (EVS)
  • Parem hea sulane kui halb peremees. (EVS)
  • Parem hea s�ber kui halb peremees. (EVS)
  • Parem head v�he kui halba palju. (EVS)
  • Parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid. (EVS)
  • Parem hommikul tehtud, kui �htul m�eldud. (EVS)
  • Parem h�va rooga �le j�tta kui vatsa revetada. (EVS)
  • Parem ikka sinna tuli teha, kus on tulease. (EVS)
  • Parem ise teha kui teist k�skida. (EVS)
  • Parem kaks kord k�sida kui �ks kord eksiteed k�ia. (EVS)
  • Parem karta kui kahetseda. (EVS)
  • Parem kolm s�sti �las kui kaks toru ninas. (H��demeeste)
  • Parem kooruke huule k�es kui kakuke tuule k�es. (EVS)
  • Parem kuri kodu kui hea k�la. (EVS)
  • Parem kurja kannatada kui kurja teha. (EVS)
  • Parem kurjas kodus, kui lahkes toas.
  • Parem k�mblalaius kodu kui vakamaa v��ral maal. (EVS)
  • Parem k�mme kord enam �petada kui �ks kord v�he. (EVS)
  • Parem lahja laudas kui lihav metsas. (EVS)
  • Parem lahja rahu kui rasvane riid. (EVS)
  • Parem lammas rahuga kui nuumh�rg t�liga. (EVS)
  • Parem leivakoorukest kodu n�rida kui v��rsil saia s��a. (EVS)
  • Parem ligidalt tagasi kui kaugelt kahetseda. (EVS)
  • Parem m��a kui osta. (EVS)
  • Parem naerda kui nutta. (EVS)
  • Parem natukesega kui �sna ilma. (EVS)
  • Parem n�ukaupa kui j�ukaupa. (EVS)
  • Parem oja suud sulgeda kui j�e suud. (EVS)
  • Parem oma ema vits (p�lenud kooruke), kui v��rasema v�ileib. (EVS)
  • Parem oma riide soe kui teise mehe t�� soe. (EVS)
  • Parem omad aganad kui v��ra selge leib. (EVS)
  • Parem omaga l�bi saada kui v��ralt laenata. (EVS)
  • Parem paar pastlaid kui �ks saabas. (EVS)
  • Parem paar viiske kui paljajalu. (EVS)
  • Parem paigatud riie kui ilus ihu. (EVS)
  • Parem paluke leiba kui paha s�na. (EVS)
  • Parem peenike kotti pista kui j�meda j�rele joosta. (EVS)
  • Parem pikk ja peenike n�lg kui j�me ja l�hike n�lg. (EVS)
  • Parem pingi all rahuga kui pingi peal rahuta. (EVS)
  • Parem pisike peremees kui suur sulane. (EVS)
  • Parem pisut �igusega kui palju �lekohtuga. (EVS)
  • Parem pool muna kui t�hi koor
  • Parem p�eva kuumus kui vihma vilu. (EVS)
  • Parem sooja surra kui k�lma koolda. (EVS)
  • Parem suu sisse k�nelda kui taga selja sorida. (EVS)
  • Parem suuga paluda kui k�ega v�tta. (EVS)
  • Parem suut�is soolast kui k�hut�is magedat. (EVS)
  • Parem s�na hammaste taga kui keele peal. (EVS)
  • Parem s��mata magama minna kui murega �les t�usta. (EVS)
  • Parem targa kiitus kui lolli laitus. (EVS)
  • Parem tark vaenlane kui loll s�ber. (EVS)
  • Parem tihane kotis kui metsis oksal. (EVS)
  • Parem t��d teha mureta kui j�ude olla murega. (EVS)
  • Parem vaene ja tark kui rikas ja loll
  • Parem vaikida kui vaielda. (EVS)
  • Parem vana habeme all kui noore piitsa all. (EVS)
  • Parem vana king kui paljas jalg. (EVS)
  • Parem vana varjul kui noore ilul. (EVS)
  • Parem varblane peos kui k�mme katusel. (EVS)
  • Parem veisel vitsaraag kevadel n�rida kui heinas�let�is s�gisel. (EVS)
  • Parem viis viljaga kui kuus n�ljaga. (EVS)
  • Parem �heksa s�bra kui �ks vaenlane. (EVS)
  • Parem �ks, kaks h�ppamas kui viis, kuus vingumas. (EVS)
  • Parem �ks sant toita kui �heksa. (EVS)
  • Parem �ks suur kui kaks v�ikest. (EVS)
  • Parem �ks vana s�ber kui kaks uut. (EVS)
  • Parem �ks varblane pihus kui k�mme tuvi katusel.
  • Patt l�ikab �iguse kaela maha, viin murrab �iguse pea otsast. (EVS)
  • Patt on hinge peremees. (EVS)
  • Patt papile, �lekohus k�strile, mis �le j��b, kirikumehele (kellamehele). (EVS)
  • Pea aega kalliks, aeg hea mees (k�rme) m��da minema. (EVS)
  • Pea nagu P�rnu linn, nina nagu Nissi kirik, kael nagu kalaveerand, silm nagu Siimu sigade laut, koon nagu Koluvere m�is, k�rv nagu K�nna kuurialune (�eldakse ilusast n�ost lugu pidajale). (EVS)
  • Pea pahane unustab, jalad vaesed vastaku. (EVS)
  • Pea pool suud kinni! (EVS)
  • Pea t�druk kinni, kui peigmees tuleb! (EVS)
  • Peaga ei p��se keegi l�bi seina. (EVS)
  • Peast vaadatakse peigu, jalast neidu. (EVS)
  • Peot�is n�ha on enam kui s�let�is kuulda. (EVS)
  • Peremees ees, sulane j�rel. (EVS)
  • Peremees hulgub, ori magab v�simust. (EVS)
  • Peremees, kes p�hku m��b, sandikoti kaela viib. (EVS)
  • Peremees s��b piima, leiba, sulane s��b soola, leiba. (EVS)
  • Peremees t�ves, sulane ladvas. (EVS)
  • Peremehe hea s�na kutsub k�lalisi sisse. (EVS)
  • Peremehe j�ljed v�etavad p�ldu. (EVS)
  • Peremehe n�ri kirves l�ikab enam kui kolme sulase teravad kirved. (EVS)
  • Peremehe silm teeb loomad rammusaks. (EVS)
  • Peramehe �ks silm teeb enam kui sulase kaks k�tt. (EVS)
  • Perenaise au enam kui vaese mehe viis lehma. (EVS)
  • Pese kasukat, aga �ra tee m�rjaks! (EVS)
  • Pesule suvel suuri uhtumisi, talvel targu v��namista. (EVS)
  • Petis peksab iseennast. (EVS)
  • Pettusel on l�hkine kuub. (EVS)
  • Piip ligem kui naine. (EVS)
  • Piipu valva nagu varast ��si, muidu riisub su puupaljaks. (EVS)
  • Pikast ilust t�useb pill. (EVS)
  • Pikem jalg astub pikemad sammud. (EVS)
  • Pikk vikat niidab laia kaare. (EVS)
  • Pikka puud ei lasta taevasse kasvada. (EVS)
  • Pill ei toida pereda, kannel ei kata kedagi. (EVS)
  • Pill pika ilu j�rele, lall laia r��mu peale. (EVS)
  • Pill pinu taga, torm toa taga, s�rmiline s�nnikul. (EVS)
  • Pill tuleb pika ilu peale. (EVS)
  • Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas. (EVS)
  • Pilliga viidi, pisarail toodi. (EVS)
  • Pillimehed l�hevad p�rgu, tantsijad takka j�rele. (EVS)
  • Pime kana leiab ka tera. (EVS)
  • Pime �ues - piits peos; koit �ues - kott seljas; valge �ues - vagu taga. (EVS)
  • Pimeda silmad s�rmede otsas. (EVS)
  • Pisike kivi viskab enne koorma �mber kui suur. (EVS)
  • Pisike pind s�rmes, suur valu. (EVS)
  • Pisike s�de teeb suure tule. (EVS)
  • Pisikene pada keedab parema leeme. (EVS)
  • Pisikesed lapsed, pisikesed mured, suured lapsed, suured mured. (EVS)
  • Pisikesed pajad keevad ruttu �le. (EVS)
  • Piskust t��st saab enam kui suurest seisust. (EVS)
  • Pista s�rm suhu, katsu, kas oskab hammustada! (EVS)
  • Pisut lapsi, palju leiba. (EVS)
  • Pojast poolgi turva, t�hi turv t�ttaresta. (EVS)
  • Pojast p�lv muutub. (EVS)
  • Port ei usu puhast ega varas vaga. (EVS)
  • Pudelid on - purjutada. (EVS)
  • Puhas suu, puhas k�si k�ib k�ige maailma l�bi. (EVS)
  • Puu ei kasva oksata ega liha kondita. (EVS)
  • Puud ja peerud mehe mure, leib ja riie naise mure. (EVS)
  • P�had tulevad suurelt, l�hevad v�ikselt. (EVS)
  • P�hap�ev p�ha, esmasp�ev edev, teisip�ev t�sine, keskn�dal kehv, neljap�ev n�ljane, reede rikas, laup�ev ladus. (EVS)
  • P�hi oma �u enne puhtaks, siis p�hi teise �u. (EVS)
  • P��ad p�tsi, kaotad kannika, p��ad p��d, kaotad kana. (EVS)
  • P�ev l�kkab ��le, laisad l�hevad t��le. (EVS)
  • P�eva l�hud, aasta parandad. (EVS)
  • P�eviti ela, aasta m�tle ette. (EVS)
  • P�iline vaatab p�eva peale, s�da k�tab k�limitu peale. (EVS)
  • P�rast p�uda pilved, p�rast ilu istlemine. (EVS)
  • P�rast tarku palju, ette ei ole �htegi. (EVS)
  • P��suke p�eva alustab, ��bik l�petab. (EVS)
  • P��ra s�na suus enne kolm korda �mber kui v�lja �tled. (EVS)
  • P�ld p�line toitja. (EVS)
  • P�ld p�llumehe piimalehm. (EVS)
  • P�lenud laps kardab tuld. (EVS)
  • P�llu nurk kannab leiba, maja nurk v�tab leiba. (EVS)
  • P�llu n�gu n�itab p�llumehe tegu. (EVS)
  • P�llumees magab, p�ld kasvab, ametmees magab, amet seisab. (EVS)
  • P�rm ei lahku maast. (EVS)
  • P�ua j�ljed paranevad, vihma j�ljed ei parane. (EVS)
  • P�ua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad. (EVS)

R

  • Rahaahnus on k�ige kurja juur. (EVS)
  • Raha ajab (paneb) rattad k�im�. (EVS)
  • Raha hea sulane, aga paha peremees. (EVS)
  • Raha jookseb raha juurde. (EVS)
  • Raha murrab rauda. (EVS)
  • Raha olgu loetud, hobune seotud. (EVS)
  • Raha on hinge varas. (EVS)
  • Raha teenib meest, aga mees ei v�i raha teenida. (EVS)
  • Raha teenida ei ole raske, raske aga raha hoida. (EVS)
  • Raha tuli tulema ja vesi minema. (EVS)
  • Rahal ei ole silmi peas. (EVS)
  • Rahata ei saa Rakveresse ega vihata sauna. (EVS)
  • Rahu kasvatab (kosutab), t�li (vaen) kaotab. (EVS)
  • Rahu teeb rasvaseks, lahkumine lahjaks. (EVS)
  • Rahu v�idab raha. (EVS)
  • Raiskab (joob) rohkem kui jaksab teenida. (EVS)
  • Raske on rebasel regi vedada (j�rele v�tta). (EVS)
  • Raske �ppustel, kerge lahingus.
  • Raud tugev, aga ajahammas veel tugevam. (EVS)
  • Rauda tao, kui ta palav! (EVS)
  • Rebase kavaluse v�idab karu. (EVS)
  • Rebasel on enam kui �ks urgas. (EVS)
  • Ree ja ratta surm on ikka tee p��l
  • Riia olgu soola tuua, Tallinna raha taguda. (EVS)
  • Riided teevad mehe meheks. (EVS)
  • Riie ei riku meest. (EVS)
  • Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas v�ib. (EVS)
  • Rikas maksab rahaga, vaene nahaga. (EVS)
  • Rikas mingu raba peale, k�ik tuuakse raba pealegi k�tte. (EVS)
  • Rikas raha n�jal, kerjaja kargu n�jal. (EVS)
  • Rikas see, kes v�hega l�bi saab. (EVS)
  • Rikas s��b, millal tahab, vaene s��b, kui s��a on. (EVS)
  • Rikas tapab suure h�rja, ei saa mauku maitsedagi; ma tapan vana varese, sealt saan sada vorstikest. (EVS)
  • Rikka haigus ja vaese �lu on kuulsad. (EVS)
  • Rikka surm ja vaese pulmad on kuulsad. (EVS)
  • Rikka t�bi ja kehva �lu kuulukse kaugele. (EVS)
  • Rikkad ei r��gi kunagi rahast, nemad m�tlevad rahast kui pahast
  • Rikkal au ja vara kallis, vaesel toit ja uni magus. (EVS)
  • Rikkal on enem s�pru kui kehval. (EVS)
  • Rikkal raha, vaesel lapsed. (EVS)
  • Rikkal suur pea, vaesel suured jalad. (EVS)
  • Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast v�ta naine! (EVS)
  • Rohunina t�rkab, k�nnimees �rkab. (EVS)
  • Ronk ja ronk on kokku kaks ronka. (EVS)
  • Roobi suits ja tuki ving on saksa surm. (EVS)
  • Rooste s��b rauda, kurvastus s�dameid. (EVS)
  • Roppus ja uhkus kasvavad �he juure peal. (EVS)
  • Rublane nimi, kopikane amet. (EVS)
  • Rukis maja peremees. (EVS)
  • Rukki pea k�rge, aga ise kerge. (EVS)
  • Rumal k�sib rusikaga, tark sunnib s�naga. (EVS)
  • Rumal n�eb palju vaeva. (EVS)
  • Rumal peab targema ori olema. (EVS)
  • Rumal saab kirikus peksa, tark ei k�rtsiski. (EVS)
  • Rumal teeb kahju, kui tuld l�heb n�itama. (EVS)
  • Rumal varas, kes oma j�lgi ei oska kustutada. (EVS)
  • Rumala aknad on alati tuhmid. (EVS)
  • Rumalal ei kasva niipalju sulgi selga, et lennata v�ib. (EVS)
  • Rumalale peab ruumi andma. (EVS)
  • Rumalasti k�sida kergem kui targasti vastata. (EVS)
  • Rusikas iga�hel, aga m�istust ainult m�nel. (EVS)
  • Rutt rattal, rutt kodaral, vaene naine vankril. (EVS)
  • Rutta, aga pikkam��da. (EVS)
  • Rutta, et �igel ajal valmis saad! (EVS)
  • Ruttu tehtud rumal t��! (EVS)
  • R�tsepal ei ole kuube ega kingsepal saabast. (EVS)
  • R��gi hundist, hunt aia taga. (EVS)
  • R��gi meest, aga �ra nimeta mehe nime! (EVS)
  • R��gi, mis t�si ja s��, mis k�ps! (EVS)
  • R��gi sa midagi naisele v�i pane plakat v�lja, see �sna �ks
  • R��gud karjuvad, vihm ligidal (tulemas). (EVS)
  • R��kimine h�be vaikimine kuld
  • R��kimine kopik, vaitolemine kaks. (EVS)

S

  • Saab konn k�nka otsa ja talupoeg saksaks, ei saa kumbki enesest enam suru. (EVS)
  • Saaja ikka saab, saagu suhu v�i silma. (EVS)
  • Saapa �igus suurem kui pastla �igus. (EVS)
  • Saia ei saja taevast maha. (EVS)
  • Saia s��akse isuta, �lut juuakse januta. (EVS)
  • Sajusel ilmal s�idab saks, udusel hulgub hunt. (EVS)
  • Saks saadab koera, koer ajab saba, saba ajab sabaotsa, ots �tleb: karvad, karake ise! (EVS)
  • Saks s�idab saaniga, talupoeg reega, mina kehva kelguga: takka tulen, ette l�hen. (EVS)
  • Saksa katel keeb salaja (kaua). (EVS)
  • Saksa keel ja h�beraha k�ib k�ige maailma l�bi. (EVS)
  • Saksa uni on sandi s��maaeg. (EVS)
  • Salaja tehakse, avalikult n�hakse. (EVS)
  • Salajutt l�heb haisema. (EVS)
  • Samet ja siid teevad leeme lahjaks. (EVS)
  • Sandi vagu pikk, oder ahtakene. (EVS)
  • Sandikepp ei saada taevasse ega siidriie p�rgusse. (EVS)
  • Sandile anna, aga �ra santi andidega tappa! (EVS)
  • Sant otsib naist, naine enese k�rvas. (EVS)
  • Sant t�nab kuni suu m�rg. (EVS)
  • Sea kaup ei s�nni kotis, m�rsja kaup ei ukse taga. (EVS)
  • Seda kuuske kummarda, kelle all sa oled. (EVS)
  • Seda lammast p�etse, kel villa on. (EVS)
  • Seda ma kuulen! �tles kurt k�rvalopsu saades. (EVS)
  • Seda, mis tahad teisele �telda, �tle enne enesele. (EVS)
  • See keel selge, ei s�na v�i enam sarvi ega hambaid saada. (EVS)
  • See mees ei olegi mees, kes mehe s�na ei pea. (EVS)
  • See on teatud, mis elatud. (EVS)
  • Segases vees hea kalu p��da. (EVS)
  • Seisev vesi l�heb haisema. (EVS)
  • Seitse ei oota �ht. (EVS)
  • Seitse venda elavad �heskoos rahus, aga kahe vennanaise vahel kasvab s�da. (EVS)
  • Seitsmest ahjust juba leiba s��nud, kaheksas karask veel katsumata. (EVS)
  • Sel jutul ei ole otsa ega aru. (EVS)
  • Selge silm ei peta, aga tahmane t�ssab. (EVS)
  • Seltsis segasem, hulgas hubasem. (EVS)
  • Seni poeg poeg, kui naise v�tab. (EVS)
  • Seni p�lv p�lvekene, kui pole suul sulgejada ega keelel k�itjada. (EVS)
  • Seni v�tab l�hike marja maast, kuni pikk kummardab. (EVS)
  • Sepapajas ja veskikojas ajatakse k�ige magusamad jutud.
  • Sepik s��b vana leiva �ra. (EVS)
  • Sepp s��b selget leiba, selgemat veel sepa naine. (EVS)
  • Sikul sarved enese (selja) poole. (EVS)
  • Sile kass, teravad k��ned.
  • Silm ei saa t�is n�gemisest, k�rv kuulmisest. (EVS)
  • Silm kuningas, k�si tegija. (EVS)
  • Silm on hinge peegel. (EVS)
  • Silm on ihu k��nal. (EVS)
  • Silmad j�id �ue. (EVS)
  • Silmad n�evad enam kui silm. (EVS)
  • Silmadega k�ll vaadata, aga ei k�ega katsuda. (EVS)
  • Silmadega s��b enem kui s�da (k�ht) vastu v�tab. (EVS)
  • Silmavesi vihtlemise eest, suits sauna k�tmise eest. (EVS)
  • Sina h�rra, mina h�rra - kes meist teed annab? (EVS)
  • Sina vanaks, mina nooreks, kuu kullakarvaline! (EVS)
  • Sinna peab talb minema, kuhu kirves taob. (EVS)
  • Sinna vesi valgub, kus koht k�ige n�gusam. (EVS)
  • Sirbi j�rele k�ib ader. (EVS)
  • Sitast ei saa siidi, kanapasast kalevit
  • Sitika vilul l�hevad laisad t��le. (EVS)
  • Sitikal siledad tiivad, tartlasel targad s�nad. (EVS)
  • Sits kehva siid. (EVS)
  • Soe tuba, magus jutt. (EVS)
  • Soe vihm vend, udu onupoeg. (EVS)
  • Soojalt suhu, palavalt parda. (EVS)
  • Sool ja sabata silk on vaeslapse v�ileib. (EVS)
  • Sool kehva leeme (supi) maoks. (EVS)
  • Sool, leib teeb paled punaseks. (EVS)
  • Soos, seltsis ikka suttareid, pesakonnas pergeleid. (EVS)
  • Sugulased omad, kaup v��ras. (EVS)
  • Suits ei t�use ilma tuleta. (EVS)
  • Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks. (EVS)
  • Suksutajaid palju, p�itse p�hepanijaid v�he. (EVS)
  • Surm ei k�si aega taga. (EVS)
  • Surm jala all iga p�ev. (EVS)
  • Surm ligemal kui s�rk ihul. (EVS)
  • Surm suus, kalm kaelas. (EVS)
  • Surma eest ei v�i �kski �ra joosta. (EVS)
  • Surma ette ei saa keegi k�tt panna. (EVS)
  • Surma vastu pole rohtu. (EVS)
  • Surnu p�ra ja naise vara ei kesta kaua. (EVS)
  • Surnu suu ei tunnista ja vangitorni m��ridel ei ole k�rva. (EVS)
  • Suu ees magus, selja taga m�ru. (EVS)
  • Suu ees sula s�ber, selja taga k�ril�ikaja. (EVS)
  • Suu on s�dame tulk (m��t). (EVS)
  • Suu seatagu sekki m��da. (EVS)
  • Suu suurem kui mees (naine) ise. (EVS)
  • Suu teeb suure linna, k�si ei tee (k�rbse) k�o pesagi. (EVS)
  • Suu viltu viina poole, nina viinaklaasi poole, kuueh�lm k�rtsi poole. (EVS)
  • Suule kui hunt, t��le kui sant. (EVS)
  • Suur suurele, peen peenele (v�ike v�ikesele). (EVS)
  • Suur t�kk ajab suu l�hki. (EVS)
  • Suur vara, suur mure. (EVS)
  • Suured s��mad, suured joomad. (EVS)
  • Suured s��mad, suured saamad. (EVS)
  • Suust kergelt v�lja �eldud, aga ei saa tehtud. (EVS)
  • Suust l�heb t�bi sisse. (EVS)
  • Suvel hauguvad suured koerad, s�gisel pole kutsikaidki kuulda. (EVS)
  • Suvel silmad, talvel hambad. (EVS)
  • Suvi ja talv taplevad teineteisega. (EVS)
  • Suvi kogub, talv s��b. (EVS)
  • Suvi soeb, jaanip�ev teeb jalad alla. (EVS)
  • Suvine rand ei pea kaua j��d. (EVS)
  • Suvine tund enam kui talvine p�ev. (EVS)
  • S�de teeb suure tule, s�na suure t�li. (EVS)
  • S�damel ei ole akent sisse vaadata. (EVS)
  • S�gavas kaevus palju vett, siiski l�peb vahel otsa. (EVS)
  • S�gis s��dab, kevad kurnab. (EVS)
  • S�gisel maksetakse liha eest raha, kevadel luude eest. (EVS)
  • S�gisel n�ed orast k�ll, aga vili ei ole veel salves. (EVS)
  • S�gisel seitse s��malauda, kevadel ei kakukestki. (EVS)
  • S�gisel suured s��mad, kevadel keed magusad. (EVS)
  • S�ndinud asju ei v�i parata. (EVS)
  • S�si hakkab s�est. (EVS)
  • S�� �hte, patt pooleks. (EVS)
  • S��d katlal, s��d kaanel. (EVS)
  • S��d rokal, s��d vasikal. (EVS)
  • S��es kasvab isu. (EVS)
  • S�ber aitab s�pra, Jumal k�iki. (EVS)
  • S�ber koorib s�bra (naabri) p�ksid. (EVS)
  • S�ber, kui laenad, vaenlane kui k�tte k�sid. (EVS)
  • S�ber muretseb s�bra eest, Jumal k�ikide eest. (EVS)
  • S�ber s�litab s�bra tasku. (EVS)
  • S�ber s�braks, (aga) kaup kaubaks. (EVS)
  • S�ber vesi niisama kui vaenlase mesi. (EVS)
  • S�imajale j��vad s�nad, rahurikkujale rahutu s�da. (EVS)
  • S�pra tuntakse h�da-ajal. (EVS)
  • S�brale laenad, vaenlaselt n�uad. (EVS)
  • S�na magusam hammaste taga kui suust v�ljas. (EVS)
  • S�na murrab meeste meele. (EVS)
  • S�na p��stab, s�na s�lmib. (EVS)
  • S�na siit, teine s��lt, kolmas koera h�nna alt. (EVS)
  • S�na v�gi suurem kui s�jav�gi. (EVS)
  • S�nad ei tasu v�lga. (EVS)
  • S�nal ei ole s�rga ega saba, ei saa enam k�tte. (EVS)
  • S�nal olgu s�lm ja jutul j�tk. (EVS)
  • S�nast meest, h�rga sarvest. (EVS)
  • S�nnik p�llumehe kuld. (EVS)
  • S�prus on v��rt rohkem kui raha
  • S�rme otsast k�lvad, s�rme otsast l�ikad. (EVS)
  • S�rmed v�sivad h�lpsamalt tehes kui suu s��es. (EVS)
  • S�uab sahk sirbi j�lgil paistab p�ld peiu palgel. (EVS)
  • S��, mis k�ps, r��gi, mis t�si. (EVS)
  • S�� seni kive kuni k�nnud kasvavad. (EVS)
  • S��b koer paljugi, elab v�hemaga ka. (EVS)
  • S��da kui s�pra, karda kui vaenlast. (EVS)
  • S��j� k�si pikk, l��ja k�si l�hike. (EVS)
  • S��jal t�ht suu peal, p�dejal p�se peal. (EVS)
  • S��k l�heb ikka s��gi peale, l��k ei l�he l��gi peale. (EVS)
  • S��k s�nnib s��gi peale, l��k ei s�nni l��gi peale. (EVS)
  • S��ma ajal k�si pikk. (EVS)
  • S��mal ei ole kubjast. (EVS)
  • S��mata l�hed �le s��di, alasti ei saa �le aia. (EVS)
  • S��mata magama, l��mata �les. (EVS)
  • S��me kui saame. (EVS)
  • S��mise juures ei ole kubjast vaja. (EVS)
  • S��n s�tt, salvan saue. (EVS)
  • S��nu hingab, t�bine oigab. (EVS)
  • S��nud peni k�va haukuma, joobnud mees k�va k�nelema. (EVS)
  • S��tinud p�ld tahab teravat �ket. (EVS)

T

  • Taar s��k, taar jook, taar t�� ka. (EVS)
  • Taba keelab varast, taba varjab maja. (EVS)
  • Taevas orjade tasuja, jagab orjale osada, sulasele summakuda. (EVS)
  • Taha viskad, eest leiad. (EVS)
  • Tahad head, �ra tee kellelegi kurja! (EVS)
  • Tahad s�brast lahti saada, laena talle raha. (EVS)
  • Tahtmine �ige, saamine vaene (halb). (EVS)
  • Takka j�rele Tallinna mees tark. (EVS)
  • Talupoeg on t��le tarka, h�rg on k�nnile kavala, toidab saksad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad. (EVS)
  • Talupoja sugu ja paju v�su ei kaota keegi �ra. (EVS)
  • Talupoja t�tar talupoja naiseks. (EVS)
  • Talupojast saab k�ll saksa, aga saksast ei saa talupoega. (EVS)
  • Talv ajab ahju taga. (EVS)
  • Talv ajab karu pesasse. (EVS)
  • Talv ei tule �hega ega l�he kahega. (EVS)
  • Talv kisub kindad taskust. (EVS)
  • Talvel kahe mehe j�ud. (EVS)
  • Tantsib ikka t�is k�ht, ei h�ppa uus s�rk. (EVS)
  • Tantsib t�na, k�ll homme puhub pilli (tantsi, tantsi t�na jne.)! (EVS)
  • Targad s�divad s�nadega, rumalad rusikatega. (EVS)
  • Targem annab j�rele. (EVS)
  • Tarkus l�heb takkapoolt sisse. (EVS)
  • Tarkus on enam kui rikkus. (EVS)
  • Tarkus on hinge tervis. (EVS)
  • Tarkus tuleb takka j�rele; ehk: takka ikka targem. (EVS)
  • Tasa ja targu, madalasti ja m�rgu. (EVS)
  • Tasa ja targu s�idad (teed), edasi j�uad. (EVS)
  • Tasa s�uad, kaugele j�uad
  • Tasane k�ib targu, madal m�rgu. (EVS)
  • Tea palju, r��gi v�he! (EVS)
  • Tee enne, kiida p�rast! (EVS)
  • Tee head ehk tee kurja, ikka teed iseenesele. (EVS)
  • Tee head v�i kurja, leiad head v�i kurja eest. (EVS)
  • Tee ise, teeta teisi, k�i ise ja k�se muid! (EVS)
  • Tee pulmi puust ja otsi au aiateibast! (EVS)
  • Tee t��d higiga, s��d leiba himuga! (EVS)
  • Tee t��d ja palu Jumalat! (EVS)
  • Tee t��d, kinnita v��d; kui s��ma l�hed, siis n�rguta! (EVS)
  • Tee t��d, n�e vaeva, siis saad taeva! (EVS)
  • Tee t��d t�� ajal, aja juttu jutu ajal! (EVS)
  • Tee �igust, siis pole karta kedagi! (EVS)
  • Tee �igust, siis sind kiidab Jumal ja inimesed! (EVS)
  • Teeb j�e sinna, kus veepiiskagi pole. (EVS)
  • Teeb t�hjast t�ki ja kahest nahast kasuka. (EVS)
  • Tegemine maksis tenga, kasimine kaks tenga. (EVS)
  • Tegemine toob ikka tenga, aga magamine ei too malkagi. (EVS)
  • Tegija k�ed leiavad t��d, magaja magu n�eb n�lga. (EVS)
  • Tegija saab ikka tehust (tehist), magaja ei marjukest. (EVS)
  • Tegijal ikka s��d, magajal ei midagi. (EVS)
  • Tegijal s�nnib m�nda, seisjal ei midagi. (EVS)
  • Tegijal t��d, magajal und. (EVS)
  • Tehtud leib s��akse, kasunud laps leitakse. (EVS)
  • Teine elab kivikangru otsas, teine ei ela viljasalveski. (EVS)
  • Teine jalg hauas, teine haua ��rel. (EVS)
  • Teine koer tunneb teist. (EVS)
  • Teine naine on �mmardaja. (EVS)
  • Teine r��gib kuhjast, teine kuhja alusest. (EVS)
  • Teine s��dab, teine s�idab. (EVS)
  • Teine talu, teine taar. (EVS)
  • Teise haigus puu k�ljes. (EVS)
  • Teise seljast on hea rihma l�igata. (EVS)
  • Teise t��st ei t�di keegi ega v�si v��ra vaevast. Ehk kes teise jne.. (EVS)
  • Teise valu kivi k�ljes (h�da puu k�ljes). (EVS)
  • Teisel maal teine viis. (EVS)
  • Teises peos naer, teises nutt. (EVS)
  • Teistele anna k�ik andeks, enesele mitte! (EVS)
  • Teng pane paika h�il p�evil, tarvis h�d�p�evil! (EVS)
  • Terav kirves leiab kivi.
  • Terve jalg l�heb t��le, haige ahju peale. (EVS)
  • Tervisega ei v�i kaubelda, ehk: ega jne. (EVS)
  • Tihase ramm on nokas. (EVS)
  • Toit ei ole iial palavam kui tulelt lauale tuues. (EVS)
  • Truu sulane, �nnelik peremees; truu �mmardaja, �nnelik perenaine. (EVS)
  • Tuim t��le, k�rme suule. (EVS)
  • Tule meile, too mulle: ma tulen teile, anna mulle, siis oleme ikka s�bramehed! (EVS)
  • Tuleb aeg, tuleb n�u. (EVS)
  • Tulel lai k�si, veel s�gavam vagu. (EVS)
  • Tuli ei ole nii palav, et aegam��da ei jahtuks. (EVS)
  • Tuli ei taha tuhat tegijat, laps laiska hoidjat. (EVS)
  • Tuli k�ige peremees. (EVS)
  • Tuli t�useb, vesi vajub. (EVS)
  • Tuli usin tulema, vesi v�le veerema, raha k�rme kuluma. (EVS)
  • Tuul ja meel p��ravad ruttu. (EVS)
  • Tuul kosutab kanapoja, vihaleht lapse noore. (EVS)
  • Tuul on teise inimise abi. (EVS)
  • Tuul toidab joodikut, vesi elatab. (EVS)
  • Tuul toob tervista, pilved pikka igada. (EVS)
  • Tuul toonud, vesi viinud. (EVS)
  • Tuule tiivul tuleb h�da, sitika sammul lahkub. (EVS)
  • Tuulest ei v�i elada. (EVS)
  • T�hjad pead ikka p�sti. (EVS)
  • T�drukul juba t�druk, sulasel sulane (poisil poiss). (EVS)
  • T�drukuna tui, naisena nui. (EVS)
  • T�hi kott ei seisa p�sti. (EVS)
  • T�hi k�ht ajab t��d tegema. (EVS)
  • T�hi k�ht on hea (k�ige parem) leivak�rvane. (EVS)
  • T�hi k�ht on k�ige parem kokk. (EVS)
  • T�hi k�ht teeb leivale saia magu. (EVS)
  • T�hi toob t�li majasse, n�lg ajab lapsed vargile. (EVS)
  • T�hja k�huga on raske vilet puhuda. (EVS)
  • T�hja pead j�uad kanda, t�hja k�htu mitte. (EVS)
  • T�hja s�ime ��res l�hevad hobused t�lli. (EVS)
  • T�li ei too tulu. (EVS)
  • T�li talu h�vitab, vaen valla kaotab. (EVS)
  • T�li tuleb t�hja pealt, jaht jahumati pealt. (EVS)
  • T�litsejal vesine leem. (EVS)
  • T�tar p�lvek�rgune, veimevakk vaksak�rgune. (EVS)
  • T�tar toob pidu peresse. (EVS)
  • T�tarlaps olgu niikaua k�las kui harakas aiateiba peale maha laskub. (EVS)
  • T�tarlaps t��ta kui teek�ija v��ta. (EVS)
  • T�is k�ht ei k�si s��a. (EVS)
  • T�is k�ht ei usu t�hja k�htu. (EVS)
  • T�is m��t, t�is raha. (EVS)
  • T�ks t�na, t�ks homme, kord ikka suur puu langeb. (EVS)
  • T�na helmes, homme mullas. (EVS)
  • T�na kuld, homme muld. (EVS)
  • T�na k�mme paari h�rgi, homme ei �htki. (EVS)
  • T�na mulle, homme sulle. (EVS)
  • T�na vagu, homme vagu, n�dala l�pul p�ld ju pooleni k�ntud. (EVS)
  • T�namata karu l�katakse auku tagasi. (EVS)
  • T�namata meel maailma palk. (EVS)
  • T�nasid toimetusi �ra viska homse varna! (EVS)
  • T�bi toidab, aga ei kosuta. (EVS)
  • T�bi tuleb hoostega, l�heb h�rgega. (EVS)
  • T�de t�stab (t�useb), vale vajutab (vajub). (EVS)
  • T�mba hinge, tee t��d! (EVS)
  • T�nisep�eval murtakse talve selg
  • T�nisep�eval talv harja peal, leib pooleks, p�hk pooleks. (EVS)
  • T�otamisel ei ole h�nda taga. (EVS)
  • T�otus ajab sandi ukse eest �ra. (EVS)
  • T�otus (lubamine) ka hea mees. (EVS)
  • T�si kui aamen kirikus. (EVS)
  • T�si kui vesi, vale kui vasikarokk. (EVS)
  • T�si kuulaja, vale n�gija. (EVS)
  • T�si t�eks, vale valeks. (EVS)
  • T�sta ronk katusele, ronk arvab enese pilvedel seisvat. (EVS)
  • T�useb kana p�rast t�li, ole tark, v�ta muna ja j�ta riid! (EVS)
  • T�� ei l�pe enne kui kaks k�tt rinna peal. (EVS)
  • T�� ei teota kedagi, laiskust laidab igamees. (EVS)
  • T�� ei toida kedagi, kui �nne ei ole. (EVS)
  • T�� inimest toidab, laiskus teda rikub
  • T�� juurest vaata naist, kiriku juurest hoost. (EVS)
  • T�� kardab meistrit.
  • T�� kiidab iseennast. (EVS)
  • T�� kiidab tegijat, loom loojat. (EVS)
  • T�� maksab kopika, amet kaks. (EVS)
  • T�� on lolli teha.
  • T�� on auasi.
  • T�� on oma k�ega teha, palk ei ole oma k�ega v�tta. (EVS)
  • T�� on rikkuse alus.
  • T�� kiidab tegijat.
  • T�� tehtud, hea hingata. (EVS)
  • T�� teisele, �petus omale. (EVS)
  • T�� t�naseks, j�ud homseks (jutt homseks). (EVS)
  • T�� t�� ajal, jutt jutu ajal. (EVS)
  • T�� �petab tegijat. (EVS)
  • T��d t�hjas talus, hoolt eluhoones. (EVS)
  • T��d t�hjas talus, hoolt hoonus elus. (EVS)
  • T��l viha juur, aga magus vili. (EVS)
  • T��ta ei saa �kski s��a. (EVS)
  • T��tegijale teng, hoolekandjale kaks. (EVS)

U

  • Uhke l�heb hukka, k�rge k�rva, k�re k�rna, hiljuke edasi. (EVS)
  • Uhkus ajab upakile, ahnus kanagi k�pakile. (EVS)
  • Uhkus hukutab, kangus kaotab. (EVS)
  • Uhkus istub huule peal. (EVS)
  • Ull v�it ollaq, a kavval pi�t ol�ma. [1]
  • Ulli petetakse �unaga, tarka ei j�ua taalrigagi petta. (EVS)
  • Ullil palju vaeva, targal palju m�tlemist. (EVS)
  • Umbrohi visa kaduma. (EVS)
  • Unekotist ei saa iial t��tegijat. (EVS)
  • Unest ei saa p�tsi. (EVS)
  • Uni ajab oma aega taga. (EVS)
  • Uni ei anna uuta kuube, magamine maani s�rki. (EVS)
  • Uni maitseb lapsel magusam kui vanal. (EVS)
  • Uni n�uab ikka oma. (EVS)
  • Uni otsib unista neidu, magajada Maiekesta. (EVS)
  • Uni saadab hulkuma, magamine marssima, tukkumine teeda k�ima. (EVS)
  • Unusta uni, m�leta m�lu, pea noormees meeles! (EVS)
  • Unustab hoidja, ei unusta p��dja. (EVS)
  • Unustad suu lahti, p��suke lendab sisse. (EVS)
  • Unustatud asi langeb lausa vette. (EVS)
  • Unustamine parem kui k�ttemaksmine. (EVS)
  • Uppuja hakkab �lek�rrest kinni. (EVS)
  • Usin l�heb hukka, k�rme l�heb k�rna, iluke elab ikka ilusasti edasi. (EVS)
  • Usin l�heb sigadega magama, t�useb kanadega �les. (EVS)
  • Usinus austus, laiskus h�bistus. (EVS)
  • Usinus toob leiba, laiskus n�lga. (EVS)
  • Ussimaarjap�evast pidi uss m�tast hammustama.
  • Usu meeste s�na, k�ll siis �ndsaks saad! (EVS)
  • Usu suu s�brale, aga �ra usu s�dant! (EVS)
  • Uued ajad, uuet asjad. (EVS)
  • Uued luuad p�hivad h�sti. (EVS)
  • Uued rattad k�ivad raskesti. (EVS)
  • Uus kuu, uued ilmad. (EVS)
  • Uus luud p�hib (h�sti) puhta toa. (EVS)
  • Uus ratas jookseb raskelt. (EVS)
  • Uus sukk, vana auk. (EVS)
  • Uus s�el varna, vana seina ��rde. (EVS)

V

  • Vaata t�tarlast, enne kui l�hed kosima! (EVS)
  • Vaene ei ole see, kel v�he, vaid see, kes palju tartvitab. (EVS)
  • Vaene elab Jumalaga, rikas oma varaga. (EVS)
  • Vaene laseb silmist suhu. (EVS)
  • Vaene on rikka leiv�k�rvaline (roog). (EVS)
  • Vaene peab vaeva n�gema, rikkale jookseb ise suhu. (EVS)
  • Vaene see, kes rohkem raiskab kui kogub. (EVS)
  • Vaene tihti virka lasta, rikas laiska lasta. (EVS)
  • Vaene vaestega, vares varestega. (EVS)
  • Vaenlaselt v�id ka head �ppida. (EVS)
  • Vaesel ikka vaese aru. (EVS)
  • Vaesel palju vaakujaid. (EVS)
  • Vaesel pole toitu valida. (EVS)
  • Vaest l�katakse auku, rikast t�stetakse k�rgesse (taevasse). (EVS)
  • Vaev on vanaks saada, vanana hea p�li elada. (EVS)
  • Vaev teeb vanaks ja mure mustaks. (EVS)
  • Vaevaga teenitud kopikas on armas kopikas. (EVS)
  • Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks. (EVS)
  • Vaga veri ei v�rise. (EVS)
  • Vagas vees enam mutikaid kui k�redas. (EVS)
  • Vagu lambaid mahub palju �hte lauta. (EVS)
  • Vahetajale j��vad valjad. (EVS)
  • Vaikne (vaga) vesi, s�gav p�hi. (EVS)
  • Vaitolemine k�ige parem vastus. (EVS)
  • Vale kuradi peapadi. (EVS)
  • Vale on jutu j�tkuks. (EVS)
  • Valega valet �iendatakse, valet ikka suurendatakse. (EVS)
  • Valekeel ajab maailma p�lema. (EVS)
  • Valel l�hikesed jalad (j�ljed). (EVS)
  • Valelik teeb rohkem keelega kui meelega. (EVS)
  • Valetab, et k�rvad suitsevad (tuli taga). (EVS)
  • Valetaja pea suitseb. (EVS)
  • Valgus naerab pimeduse t��d. (EVS)
  • Valu (on) valmis �lekohut m�istma. (EVS)
  • Valmista talvel rattaid, - siis v�id suvel s�ita. (EVS)
  • Vana arm ei hallita (roosteta). (EVS)
  • Vana arm vana karm
  • Vana hobune valjaste t�ttu, vana inimene riiete t�ttu ilus. (EVS)
  • Vana hunt, k�va kont.
  • Vana inimene ja heinakoorem on �ks. (EVS)
  • Vana inimest �petada niisama kui surnut arstida. (EVS)
  • Vana karu ei �pi tantsima. (EVS)
  • Vana kasukas on k�lma vastu parem kui uus kuub. (EVS)
  • Vana koer valet ei haugu. (EVS)
  • Vana mees vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide nina-alune. (EVS)
  • Vana mees, varsa aru (m�tted). (EVS)
  • Vana n�htud, uus n�gemata. (EVS)
  • Vana peab oma luudega enam kui noor oma lihaga. (EVS)
  • Vana rebast raske p��da. (EVS)
  • Vana samm kahandab j�udu, noore samm kasvatab. (EVS)
  • Vana s�ber nagu kuld, mis ei roosteta. (EVS)
  • Vana tee, vana s�ber. (EVS)
  • Vana vits ei k�lba enam v��diks. (EVS)
  • Vanad n�ule, noored teole. (EVS)
  • Vanad p�evad, vaeva p�evad. (EVS)
  • Vanal on sitkem hing kui kassil. (EVS)
  • Vanal surm silma ees, noorel selja taga. (EVS)
  • Vanal valus hammas. (EVS)
  • Vanal vara parem, kirstu kaas kindlam. (EVS)
  • Vanal varese, noorel nugise silmad. (EVS)
  • Vanal �igus (kohus) koolda, hallil tarvis hauda minna. (EVS)
  • Vananeb h�rg vasikata, miks ei naine lastega. (EVS)
  • Vanast ei saa enam noort, k�ll aga noorest vana. (EVS)
  • Vanas�na - vanah�be. (EVS)
  • Vanas�na ei valeta, t�hi piip ei p�leta. (EVS)
  • Vanas�nad on kuldsed s�nad
  • Vanas�nal kuldsisu. (EVS)
  • Vanas�nal valged jalad. (EVS)
  • Vanat�druk saab taeva, kuldkee kaela. (EVS)
  • Vanema hool on enam kui noorema t��. (EVS)
  • Vanemate s�da laste k�ljes, laste s�da kivi k�ljes. (EVS)
  • Vanker s�imab talve. (EVS)
  • Vanne on varga t�nu. (EVS)
  • Vanne salvab oma s�nnitajat. (EVS)
  • Vanus ei teota kedagi, kui inimene vanust ei teota. (EVS)
  • Vanus v�idab, aiatagune tahab. (EVS)
  • Vara naerdakse, hilja nutetakse. (EVS)
  • Varane kaer, raske kaer. (EVS)
  • Varane vares p�hib nokka, hiline siputab tiibu (p�hib nokka). (EVS)
  • Varane vasikas l�heb metsa (paska). (EVS)
  • Varas j�tab varna seina, tuli ei j�ta sedagi. (EVS)
  • Varas kiidab seni �nne kui k�is kaelas. (EVS)
  • Varas otsib �� h�lmast varju. (EVS)
  • Varas vannub vastu kuni v�llani. (EVS)
  • Varas varastab varga takka. (EVS)
  • Varastatud karul ei kasva karvu. (EVS)
  • Varastatud king neelab �igusega saadud raudkanna �ra. (EVS)
  • Varastatud leival veri sees. (EVS)
  • Varastatud vara sulab varem (ennem) kui lumi. (EVS)
  • Varblased p�hivad nokka selle oksa vastu, kus seisavad. (EVS)
  • Vares ei l�he valgeks, kui palju ka pesed. (EVS)
  • Vares vaagub ise oma pesa �les. (EVS)
  • Vares vaagub vahetaja v�rava suus. (EVS)
  • Vares vara sadu vaagub, �htu hilja head ilma. (EVS)
  • Vares varese silma ei noki. (EVS)
  • Vares varesega, harakas harakaga. (EVS)
  • Varga vargus kaob kui vesi s�elast. (EVS)
  • Vargal varga �nn. (EVS)
  • Vargal �ks tee, tagaajajal �heksa teed. (EVS)
  • Vargus tuleb omal ajal valgele. (EVS)
  • Varjus jahedam elada. (EVS)
  • Varna k�ljes teise valu, aia k�ljes teise haigus. (EVS)
  • Varssa vaadatakse m�rast, t�tarlast tunnistatakse emast. (EVS)
  • Veega v�ib janu ajada, kiviga ei v�i isu ajada. (EVS)
  • Veel ei ole oksa, lainel latva. (EVS)
  • Veerevale kivile ei kasva sammalt. (EVS)
  • Veli oma veli, teng v��ras vahel. (EVS)
  • Veli v�lg v�ttes, vennikene makstes. (EVS)
  • Venna arm vesine, s�sara arm s�kline, isa arm erapooletu, ema arm igavene. (EVS)
  • Venna viha l��b valusamaid haavu kui v��ra mehe vaen. (EVS)
  • Veri hoiab vere poole. (EVS)
  • Veri paksem kui vesi. (EVS)
  • Veri vihkab verevaeva. (EVS)
  • Vesi ikka vesi, veri veri. (EVS)
  • Vesi j��b veeks, vili v�eks. (EVS)
  • Vesi laulab m�ldrile: kinnas kotti, p�ial matti. (EVS)
  • Vesi pikka piima j�tku, aganad leiva j�tku, kaevukook kalja j�tku. (EVS)
  • Vesi vaese piima j�tk. (EVS)
  • Viha ei k�lba asjaajajaks. (EVS)
  • Viha laastab linnad ja p�letab puud. (EVS)
  • Viha viib vilja maast, kadedus kalad merest. (EVS)
  • Viha v�tab vilja p�llult, pahandus suust palukese. (EVS)
  • Vihma k�est r��sta alla
  • Vihma sajab laisale, hea ilm virgale. (EVS)
  • Vihtle alpi 50 veega, alp j��b ikka albiks. (EVS)
  • Viiekopikaline pungas, puud soola m�ttes. (EVS)
  • Viin ei vii joodikuks, halb harjumine viib. (EVS)
  • Viin metsavahi n�id. (EVS)
  • Viin on kuradi k�siraha. (EVS)
  • Viin tapab joojat. (EVS)
  • Viin toob viletsuse majasse. (EVS)
  • Viin v�tab mehe meele. (EVS)
  • Viina vits on valus. (EVS)
  • Viinaklaasi upub enam inimesi kui merre. (EVS)
  • Viinapudel p�rgu pass. (EVS)
  • Viis viga viibijal, k�mme k�verust k�heldajal. (EVS)
  • Vile (k�rme) nutma, vile naerma, veel viledam vihale saama. (EVS)
  • Vile nutma, vile naerma, veel viledam vihale saama. (EVS)
  • Viletsal visa hing, �nnetu kaua elab. (EVS)
  • Viletsat vitsal peksetakse, �nnis kasvab ise (�iget suul �petatakse). (EVS)
  • Viletsus h�ppab uksest, astub aknast ja poeb prao vahelt sisse, kui augu leiab. (EVS)
  • Viletsus lahkub vingudes. (EVS)
  • Vili v�ljal ei ole veel kotis. (EVS)
  • Virk ema, laisad lapsed. (EVS)
  • Virk k�si leiab igal pool leiba. (EVS)
  • Virk vigasid parandab, laisk laiali laotab. (EVS)
  • Virulane vilja punnib, harjakas aganaid punnib. (EVS)
  • Volbrip��vast on hobuse kaeravooder metsas.
  • Voolas vesi ei lange ikka merre. (EVS)
  • Voon l�heb v�hjalt villu otsima. (EVS)
  • Voos vana vanetab, kaks lapse kasvatab. (EVS)
  • V�ike (pisike) ratas veereb ikka ees. (EVS)
  • V�ike varas v�lla, suur t�lda. (EVS)
  • V�imees puuakse v�lla, kui naise-ema majas. (EVS)
  • V�ravas varsa kaupa, t�navas t�ku kaupa. (EVS)
  • V�sib andja, ei v�si v�tja. (EVS)
  • V�sib �ra �kiline, pikaline peab vastu. (EVS)
  • V��n� vitsa, kui vits v��ndib (v��n�mise aeg). (EVS)
  • V��n� vitsa v�sult, �ra mine palgilt väänama! (EVS)
  • Võitud vanker ei karju (tänita). (EVS)
  • Võla, mis enne jüripäeva tehtud, maksab lojus, mis pärast, põld. (EVS)
  • Võlg teeb vaese orjaks. (EVS)
  • Võlg võõra oma. (EVS)
  • Võlul ei kasva vilja, kadedal ei kasukarja. (EVS)
  • Võta matt ja saada sant ja maksa sandi laulu palk! (EVS)
  • Võta noores põlves nõela otsast, siis võtad vanast peast väitsega. (EVS)
  • Võta peopesast karvu või vähi seljast villu. (EVS)
  • Võta päts piima ja lass leiba, siis mine sinuga vaidlema. (EVS)
  • Võta põrsas vastu, kui põrsast pakutakse. (EVS)
  • Võta silm näppu, - küll siis seletad. (EVS)
  • Võta vana inimese õpetust, aga ära söö vana inimese südant! (EVS)
  • Võtad naise, saad mure, ostad hobuse, saad hoole. (EVS)
  • Võtja käe peale lüüakse, aga mitte paluja suu peale. (EVS)
  • Võõra kiitus heliseb, oma kiitus haiseb. (EVS)
  • Võõra leib valus süüa. (EVS)
  • Võõrad mingu viisilla, talu jäägu tavalla. (EVS)
  • Võõrad teevad, võõrad viivad. (EVS)
  • Võõrad veised ei seisa karjas. (EVS)
  • Võõral laudil leib kõrges. (EVS)
  • Võõras hobune, oma piits, võib hästi sõita. (EVS)
  • Võõras on võlu peres. (EVS)
  • Võõras raha kõrvetab tasku. (EVS)
  • Võõras raha tasku, taskul auk pea põhjas. (EVS)
  • Võõras toob, võõras viib, võõras toob kulunud kuue, karva veerenud kasuka. (EVS)
  • Võõrasema puuakse võlla, oma tõstetakse taeva. (EVS)
  • Võõrast nahast kerge kingi lõigata. (EVS)
  • Võõrast veist teised ikka pusklevad. (EVS)
  • Võõrsil hea, kodu veel parem. (EVS)

Õ

  • Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu
  • Õde sooja saunaleili, vend on vilu põhjatuuli. (EVS)
  • Õela õnn ei õitse, kurja kari ei sigi. (EVS)
  • Õhtu paneb hooled ukse peale, mured musta parre peale, vaeva valge varva peale. (EVS)
  • Õhtu tuleb õnnega, hommik tuleb hoolega. (EVS)
  • Õhtu vara õhtule, hommiku vara teele. (EVS)
  • Õhuke ostetud leib, väikene väljast saadud. (EVS)
  • Õige hõlma ei hakka ükski kinni ja vaga veri ei värise. (EVS)
  • Õige sõber kaalub enam kui kuld. (EVS)
  • Õigus elab kõige vanemaks. (EVS)
  • Õigus maamehel, õigus meremehel, õigus igaühel. (EVS)
  • Õigus nii kuidas mõistetakse. (EVS)
  • Õigus otsas, kohus kotis. (EVS)
  • Õigus peab ikka õiguseks jääma. (EVS)
  • Õigus ülem kui kohus. (EVS)
  • Õigus õieli all, kõverus kõhuli peal. (EVS)
  • Õiguse vastu ei saa ükski. (EVS)
  • Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda.
  • Õlu tehtud meestel juua, kali naistel kallutada. (EVS)
  • Õnn ei ole nii tähtis kui arvatakse (paljud arvavad). (EVS)
  • Õnn ja õnnetus käivad paaris. (EVS)
  • Õnn leidjal, kahju kaotajal. (EVS)
  • Õnne mööda mees elab. (EVS)
  • Õnne vimpu viibsipuussa, kahju vimpu kangaassa. (EVS)
  • Õnnelik, kes oma katuse all magab ja oma laua taga istub. (EVS)
  • Õnnelik (õnnis), kes rahul (aus) võib surra. (EVS)
  • Õnnes vaata ette, õnnetuses looda. (EVS)
  • Õnneta ei saa elada, terviseta tööd teha. (EVS)
  • Õnnetu, kes vendade ori, vilets, kes õe palgaline. (EVS)
  • Õnnetus ei hüüa tulles
  • Õnnetus ei sõida kell kaelas ega viletsus vile suus. (EVS)
  • Õnnetus (eksitus) ei käi mööda kive ja kände, vaid mööda inimesi. (EVS)
  • Õnnetus õpetab. (EVS)
  • Õnnetuse eest ei saa ära joosta. (EVS)
  • Õnnis, keda õpetatakse, vilets, keda vitsaga kasvatatakse. (EVS)
  • Õpeta hundi poega murdma! (EVS)
  • Õpeta seale muru tuhnimist! (EVS)
  • Õpi iseennast tundma! (EVS)
  • Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla! (EVS)
  • Õpi palju, näe palju, ära palju pajata!

Ä

  • Ära aja kõiki püksa korraga jalga, muidu lähevad kõik katki! (EVS)
  • Ära aja tühja tuult rusikaga ilmaaegu taga! (EVS)
  • Ära anna kannikat enne käest kui päts käes on! (EVS)
  • Ära anna nõu teisele: tark ei taha ja rumal ei oska nõu järele teha! (EVS)
  • Ära arva piigat palest, vaid viisist! (EVS)
  • Ära enne hurjuta kui hunti polegi! (EVS)
  • Ära hakka lootsikut tegema, kui vesi perse külge puutub! (EVS)
    • originaalis trükituna: Ära hakka lootsikut tegema, kui vesi p—e külge puutub!
  • Ära hõiska enne, kui oled üle mäe saanud! (EVS)
  • Ära hõiska purde peal, hõiska, kui oled üle oja! (EVS)
  • Ära hüüa hunti, hunt tuleb kutsumata! (EVS)
  • Ära kanna vett merre! (EVS)
  • Ära katsu koera karvust, vaid hambust! (EVS)
  • Ära keeda mune, mis kana veel pole munenud! (EVS)
  • Ära kiida enne hoost, kui oled katsunud! (EVS)
  • Ära kiida hunti karjakoeraks ega ullakut heaks lapseks! (EVS)
  • Ära kiida iseennast, lase teised kiita! (EVS)
  • Ära kiida päeva enne, kui ta juba looja läinud! (EVS)
  • Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad! (EVS)
  • Ära kiida suve enne sügist! (EVS)
  • Ära kiida vilja enne jaani! (EVS)
  • Ära kõnele teistele seda, mis kõik inimesed ei pea teadma! (EVS)
  • Ära kõnele tuule poole! (EVS)
  • Ära laida leiba ega kiida kõhtu! (EVS)
  • Ära lase juttu võita tööd, lase töö juttu võita! (EVS)
  • Ära mehi loe, vaid kaalu! (EVS)
  • Ära mine raagude eest, satud risuhunniku otsa! (EVS)
  • Ära mine üle vee vett otsima! (EVS)
  • Ära müü enne karu nahka kui karu käes! (EVS)
  • Ära naera, ise sööd ehk sülitatud kapsad ära! (EVS)
  • Ära peksa härga, härg läheb pekstes hullemaks! (EVS)
  • Ära poo vana koera enne üles, kui noor hakkab haukuma! (EVS)
  • Ära põlga esimest õnne ära! (EVS)
  • Ära sulgi enne nopi, kui lind käes! (EVS)
  • Ära sülita enne vanasse kaevu kui uus valmis! (EVS)
  • Ära sööda siis enam koera, kui hunt õues (karjas)! (EVS)
  • Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla!
  • Ära tantsi enne kui veel pulmas pole! (EVS)
  • Ära tõsta nina pilvini ega kummarda kukrut maani! (EVS)
  • Ära unusta turule minnes silmi koju! (EVS)
  • Ära usu hundi juttu, hundil on hullud jutud, karul kõned kavalad! (EVS)
  • Ära usu ilma, ilm ajab puru silma! (EVS)
  • Ära usu suure saksa suud! (EVS)
  • Ära vana kaevu enne kinni aja kui uus valmis! (EVS)
  • Ära võta võõra vara! (EVS)
  • Ära õmble jämetad kotti siidiga! (EVS)
  • Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha. (EVS)

Ö

Ü

  • Ühe hoobiga puu ei lange ega ühest palgist hoonet ehitata. (EVS)
  • Ühe kahju, teise kasu. (EVS)
  • Ühe käega ei saa sõlme siduda. (EVS)
  • Ühe muna sisse ei mahu kaks rebu. (EVS)
  • Ühe naise lõimed, üheksa naise kude. (EVS)
  • Ühe sitika sumisemise pärast ei tule veel õhtu (ei lähe päike looja). (EVS)
  • Ühe õnnetus, teise õnn. (EVS)
  • Ühe surm, teise leib. (EVS)
  • Üheksa ametit, kümnes nälg. (EVS)
  • Üheksa korda mõtelda, üks kord teha. (EVS)
  • Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks. (EVS)
  • Ühele varblasele palju, kahele vähe. (EVS)
  • Ühes vaadis ei või kahesugust õlut olla. (EVS)
  • Ühest kõrvast sisse, teisest välja. (EVS)
  • Üht peab tegema, teist mitte tegemata jätma. (EVS)
  • Ühtegi head ei saa ilma vaevata. (EVS)
  • Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida üht ema. (EVS)
  • Üks hea, teine kaunis, kolmas taga targem. (EVS)
  • Üks häda sööb teise ära. (EVS)
  • Üks hüüab üht taga, teine teist. (EVS)
  • Üks käsi ei pese üksi. (EVS)
  • Üks kärnane lammas ajab kogu karja kärna. (EVS)
  • Üks lammas määgib, kõik talled lähevad. (EVS)
  • Üks loll võib rohkem küsida, kui kümme tarka vastata.
  • Üks mädamuna rikub kõige pudru ära. (EVS)
  • Üks näeb alevis rohkem kui teine linnas. (EVS)
  • Üks "on" parem kui kaks "küll saad". (EVS)
  • Üks pada sõimab teist mustaks. (EVS)
  • Üks patt otsib teist taga. (EVS)
  • Üks patt tegijal, üheksa pattu pattajal. (EVS)
  • Üks päev kaebab teist taga. (EVS)
  • Üks pääsuke ei tee veel kevadet. (EVS)
  • Üks räägib aita, teine aida auku, üks räägib koera, teine koera hända. (EVS)
  • Üks sõrm niisama armas kui teine. (EVS)
  • Üks suu ütleb, kümme kõrva kuulevad; üks käsi teeb, sada suud mõistavad kohut. (EVS)
  • Üks säh! parem kui kaks: küll saab. (EVS)
  • Üks teeb kõikidele, kõik ühele. (EVS)
  • Üks teeb, üheksa kuulevad. (EVS)
  • Üks vanast väeti, teine noorest nõdruke. (EVS)
  • Üks varas puuakse võlla, teine tõstetakse tõlda. (EVS)
  • Üks ülem, üheksa alamat. (EVS)
  • Ükski ei ela söömata ega joomata. (EVS)
  • Ükski ei ole nii hea kui kiidetakse ega nii sant (halb) kui laidetakse. (EVS)
  • Ükski meister pole meistriks sündinud. (EVS)
  • Ükski rebane unes kana kinni ei võta. (EVS)
  • Ükski tark pole taevast tulnud. (EVS)
  • Ükski öö ei ole ilma täheta. (EVS)
  • Ükskord hüvasti, kaks kord kaunisti, kolmas kord koguni ilma. (EVS)
  • Ükskord ikka lõõg täis saab. (EVS)
  • Ükskord petad koera luuga, teine kord ei peta lihagagi. (EVS)
  • Ülekohtul pole ilmaski hinda. (EVS)
  • Ülekohtuse kotil on auk põhjas. (EVS)
  • Ülekohus ei seisa kotis. (EVS)
  • Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs.
  • Üürikeseks teisele, eluajaks enesele. (EVS)

Vaata ka

Allikad

  1. ↑ Kauksi Ülle: suitsusaun ja ujumine jätavad ravimitootjad mõnest tulust ilma, juuli 2020

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Eesti_vanasõnad&oldid=118755"