Mine sisu juurde

Sünd

Allikas: Vikitsitaadid
Inimese s�nd kujutatuna autori poolt, kes ei pruugi tuttav olla antud f�sioloogilise protsessi tegeliku v�ljan�gemisega
Hannah H�ch, "S�nd" (1924)

S�nd on j�rglase ilmaletulek, imetajate puhul lapse v�ljumine ema organismist. �ldiselt on see iga inimese elus esimene k�igist �nnetustest ning asi, t�nu millele saavad juhtuda k�ik j�rgmised.

Piibel

[muuda]

Igale asjale on m��ratud aeg,
ja aeg on igal tegevusel taeva all:
aeg s�ndida ja aeg surra


Proosa

[muuda]
  • 14. Oleme s�ndinud vaid kord, kaks korda pole v�imalik s�ndida; on paratamatu, et seet�ttu igavikku enam ei saabu. Ent ehkki sa ei ole homse p�eva valitseja, l�kkad sa siiski r��mustamist edasi. Elu l�heb viivituses kaotsi ning iga�ks meist sureb rahmeldavana.
    • Epikuros, "�tlused", I ("Peamised arvamused. �tlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)


  • Nii surm kui ka s�nd on loomulikud, aga v�etile vasts�ndinule on vaevalised nii �ks kui teine.


  • Ei olnud sel hilisel tunnil kuiva kohakest ega raasukestki r��mu. Aga kolmel inimesel oli muretsemist ja �revust, sest neljas oli just tulemas siia murelikku, musta ja m�rga maailma. (lk 5)
  • Oli laits seegi, kes n��d puhvetipidaja toas kisendas. Kortsulise, punalilla n�oga nagu m�ni joodik vanainimene. P�rg s�simusti karvu �mber palja pealae, silmn�ol, pisikesel kui peopesa, isemoodi muretu ja muhe ilme. Vasem suunurk kerkis veidi, nagu tahaks vasts�ndinu m�rult naeratada, kuid selle asemel aevastas kui kass, m�nuga s�hvides.
"Jajah, sina paha t�druk," kuuldi �mmaemanda j�medat h��lt l�bi veesolina. "Kui palju sa meile muret ja pahandust tegid, aga ise oled priske ja raske nagu poiss."
"Ts�hh, ts�hh," aevastas tsaaririigi alamana s�ndinud kodanik vastuseks. Ja see aevastamine k�las nii, nagu ei tahaks aevastaja sugugi sama riigi kodanikuna kord ka surra. "Ts�hh, ts�hh..."
"Jajah, varakult hakkad sa juba ilma ja elu peale aevastama," ohkas �mmaemand.
Nii oli ilmale tulnud t�tarlaps, keda kirikukirjades Loonaks nimetati ja kes elu kitsastes keerdk�ikudes end juba varakult ja v�ga sageli siniplekiliseks l�i. (lk 22)


  • Ainus patt on sündimise patt.
    • Samuel Beckett, cit. via: John Gruen "Samuel Beckett Talks About Beckett" Vogue, December 1969, lk 210


  • Sa elad ainult kaks korda:
    siis kui sa sünnid
    ning siis kui vaatad surmale silma.


  • Selle näidendi kangelased on mehed, keda me kohtame kesest närvesöövat ööd sünnitusmajas. Nad ootavad oma laste sündi. Selline olukord ja ruum eeldavad, et need inimesed ei saa olla halvad. Selles näidendis on kõik inimesed head. Inimene, kes ootab sünnitusmajas oma last, ei saa olla halb. Kõigil neil inimestel on midagi, mis neid ühendab. Nad on need, kes valmistuvad kohtumiseks uute inimestega. Nendega, kes kujundavad meie tulevikuinimese olemuse.


  • Marion tuli minu juurde ühel tormiööl, kuus aastat tagasi ühel novembrihommikul istusin ma haiglas, verine pamp kätel. Poiss oli tekkide ja vereplekiliste nartsude sisse mähitud ja toas oli looma ja reovee lõhn. Vere seest säras mulle vastu kaks selget sinist silma ja hallika naha all, mis nägi välja, nagu oleks see number suurem, tuksus süda. Mäletan, et mõtlesin, kas tema silmad särasid niimoodi ka minu pimeduses. (lk 21)


Allikata

[muuda]

Vaata ka

[muuda]

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel